Neikid!

Mis on toiduarmastaja suurim rõõm? Kui tema kodulinnas teeb uksed valla uus söögimaja ja ta leiab end kutsutud suurele avamispeole, kus tegijad ise räägivad miks, kuidas ja kellega, ning pakuvad parimaid palasid ja rüüpeid nende tulevaselt söögi- ja veinikaardilt. 

Rõõm on see, kui pimedal ja vihmasel, kuigi ma pean ütlema soojal, sügisõhtul leiad eest valgustatud aknad ja mõnusa melu. Kui vinüülplaadimängija väljutab uuemat klubimuusikat ja Jorma Puusaag`i kitarr vibreerib ruumi vahemerelikke võnkeid. 

Neikid asub Wismari 3, suure ministeeriumimaja kaitsva tiiva taga, Toompea mäe veerul, Hirvepargi vastas. Ei-ei, Neikid ei ole toplessbaar (riided on kõigil seljas ja koguni disainitud ülemise korruse rõivakunstniku poolt)! Neikid sümboliseerib alasti ja puhtaid maitseid.  Kadi ja Jakob seisid rahva ees kui turteltuid, nägu tegutsemisrõõmust säramas. Ja kiirgamas suurt soovi oma Hispaanias elatud aastate ja  rännakute jooksul kogutud maitsed meieni tuua. Mis siis ikka, kui Sina ei lähe maailma juurde, siis tuleb maailm Sinu juurde. Põhimõtet, et elame selleks et süüa, jagan mina ka! 

 

Neikid`i köögis askeldavad kaks täiesti ehedat, lühikest kasvu ja tõmmusilmset hispaanlast: poiss ja tüdruk. Kuidas siis leida oma restorani autentsed vahemere kokad, sh peakokk. Retsept on järgmine: edasta kuulutus kokakoolide vilistlastele, korralda töövestlused ja kooskokkamised ja vali välja endale sobiv. Ma usun, et nooruse entusiasm kaalub varsti üles vanade tegijate kogemused. Päevast -päeva uut menüüd ja perfektselt pakkuda ongi kohutavalt raske, aga küllap nad saavad hakkama. Seda enam, et kvaliteet on siiski ka eesmärgiks seatud! Magustoidud on juba praegu võrratud ja lõpuni viimistletud!

Meile meeldis eriliselt Neikid`i inimeste missioon eesti klubi- ja ärikultuuri edendada, hakates pakkuma äripäeviti kolmest kuueni tapaselauda.. Olete käinud mõnes maailmametropolis, kus klubid, restoranid ja laundžid tihkelt üksteise kõrval seisavad. Keskpäevane turist ei jõua ära imestada, miks neid söögi-joogipaiku nii palju peab olema ja kust küll need kliendid kõik võetakse. Aga ennäe- pealelõunal hakkavad pintsaklipslased kogunema ja kella kuueks on kohad rahvast pungil täis. Eestis ei ole klubi ja lõbu 35+ jaoks enam ammu sünonüümid. Kujutlegem pere- ja tööinimest kella üheksa paiku õhtul-  käed-jalad hakkavad üle tugitooli ääre rippu vajuma, võitlus reaalse unega on raske ja ikka veel pole kätte jõudnud sobiv kellaeg klubikülastuseks. Eijah, sellise situatsioonikomöödia saatel klubielu lakkab olemast. Hoopis toredam oleks pealelõunasel ajal koos äripartneri või kliendiga klubisse suunduda, eemale nõupidamistesaali akadeemilisest õhkkonnast, loomulikus ja pingevabas õhkkonnas ühist keelt leidma. Ja kella 6-7 paiku koju! Ise rõõmus, pere rahul, äri aetud. Neikid ütleb selle kohta Mark Twaini sõnadega: Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis!

Mündikaste- maailmaklassika purki

Hiljaaegu viibisime naabrinaisega tema köögialal ja meie suureks uurimisobjektiks sai mündikaste. Toodud mitte peenest gurmeebutiigist, vaid  kõige tavalisemast Euroopa supermarketist ja ometi väärt kaasatassimist ka hinnaliste pagasikilode arvelt. Eestlane kasvatab piparmünti meeleldi, aga enamjaolt leiab see kasutust rahustava teena ehk see on meile üks teada-tuntud tõhus vahend lõõgastuseks, stressi ja igasuguse pinge, nii närvi- kui lihaspinge korral. Mint sauce on aga ka gastronoomiline klassika ja peaks leidma tee meie köögipiirkonda. Koostis on imelihtne ja kõige toredam viis lisada värskust ka talvistele salatitele harjumuspärase õli, äädikas, sool, suhkur (mesi) kõrval. Rääkimata lambapraest..

Münte arvatakse maailmas kokku olevat umbes 25 liiki, ent kuna erinevad mündid hübridiseeruvad omavahel, on  liikide eristamine täiesti keeruline.

Parim aeg talviseid piparmündivarusid täiendada on taime õitsemise alguses: juuli- ja augustikuus. Piparmündipeenras tehakse puhas niide. Kuivama pandud vihad lõhnavad imeliselt. Teine viis piparmünti ületalve säilitada on külmutamine. Kuiva ilmaga noppida vartelt ilusad terved lehed ja panna kilekotiga/karbiga sügavkülma. Kui lehed ei ole niisked, vaid kuivad, siis ei külmu nad üksteise külge ja säilivad kapis kenasti kasvõi järgmise suveni. Imehää talvise mojito tarvis (lapsed on hullud alkoholivaba mojito järele) või ka roogades- näiteks  omleti sees koos  rohelise hernega. Septembris uuesti kasvama läinud piparmündid aga leiavad tee mündikastmesse! Säilib klaaspurgiga külmikus paar kuud kindlasti!

3 väga suurt peotäit mündilehti, lehed vartelt eemaldatud
100 ml vett

100 ml valge veini äädikat

6 spl suhkrut

näpuotsaga soola

Aja vesi koos äädika ja suhkruga keema, keeda nõrgal tulel kuni suhkur on lahustunud. Viska sisse mündilehed, eemalda pott tulelt, vurista segu mikseris peeneks, säilitamise edukuse mõttes lase veel korraks keema. Kalla sterilseeritud purki ja hoia külmkapis.

Õuna-cheddari quiche

Ja tundub, et erinevalt mitmest muust jutust toidujutt ei lõpe. Kus ta saabki lõppeda, me ju sööme iga päev. Kes paremini, kes viletsamalt, aga mingil määral me toitume, muidu me ei elaks. Ja kuna me seda niikuinii teeme, siis tehtagu seda hästi. Hästi söömine ei ripu ära niivõrd rahast, kuivõrd viitsimisest natuke mõtelda. Ja mõtelda võiksid nii lapsed kui naised kui mehed. Jah, mehed ka! Mõtelda ka toidule. 

Karl Martin Sinijärv

Kodumaine õun on täiesti tasuta, kui teil on õunapuud omast käest võtta või mõni hea tuttav, kes ei oska enam õunauputusega midagi peale hakata. Õun on ideaalne partner peaaegu kõigele, rääkimata sellest, et õun iseenesest on juba üks värskendav suutäis. Õun-kaneel, õun-ingver, õun-kardemon, õun-tüümian, õun-seller, õun-metsloomaliha, õun-kana, õun-pohl, õun-kõrvits, õun-seened, õun-kaerahelbed, õun-martsipan, õun-karamell, õun-sealiha, õun-juust ja kohe eriti sobilik- pikantne variant cheddarist..

2014 foto autor: Liina

Cheddar on inglaste enda juust, mille üle nad nii uhked on. Näiteks 1840. aastal, kui Briti kuninganna Victoria abiellus Saksa printsi Albert von Sachsen-Coburg-Gothaga, valmistasid Briti farmerid  780 lehma piimast peaaegu 500 kg raskuse Cheddari juustu ja andsid selle pulmakingina üle. Pärast seda tahtsid nad oma hiigeljuustu jälle kaasa võtta ja näitusel välja panna. Sellega ei olnud aga kingisaajad nõus. Järgnes kohtuprotsess. Seda, kuhu juust selle vältel kadus, ei tea keegi.

Siin üks tugev vanakooli hommikusöök- mune ja peekonit, aga pisut moekamal moel.

Näpi alljärgnevatest koostisosadest taigen ja pane külma 30 minutiks. Pressi taigen koogivormi põhjale ja külgedele ja küpseta siis 200 kraadises ahjus 10 minutit.

3 dl nisujahu

100 g võid

näpuotsaga soola

2 spl vett

 Täidis:
2 suurt õuna, kooritud ja lõigatud suurteks tükkideks
1 tass õunasiidrit
4 pikka (või 8 lühikest) viilu peekonit, suuremateks tükkideks lõigatud
1/2 tl rosmariini
1 tass cheddarit, riivitud
4 muna
1 tass 35%-list koort

Kuumuta õunatükke õunasiidris, kuni õun kergelt pehme. Eemalda õun ja kuumuta siidrit edasi kuniks jääb vedelikku vaid kahe supilusika jagu. Prae peekon pannil. Keeruta õunatükke jahtunud siidris ja pane vormi põhja, peale lao peekon, raputa rosmariini, puista riivitud juustu ja kalla kõige üle muna-kooresegu. Küpseta 190 kraadises ahjus umbes 30 minutit.

Idee allikas: Closet Cooking, kes tegi seda filotaignaga. Ja suhkru-kaneeli asemel raputasin peale ühe muu, tõeliselt pikantse juustu kuubikuid, kuna pikantset Cheddarit meie marketites vähe saada.



Quiche käis Viimsis ubinalaadal. 2011 foto autor: Liina

Õuna-karamelli juustukook

Meeleheitel koduperenaised on maailmas suurt edu saavutanud. Seriaali žanri on raske määratleda, kohati kriminull ja kohati põnevik, kohati komöödia ja kohati draama. Karakterid on väljapeetud ja äärmusesse viidud ning kõiguvad tihtipeale ulme ja satiiri piirimail. Selle kõige juurde käib eht-ameerikalik idüll rohelise muru, suure maja ja vaikse kõrvaltänavaga. Vähemalt väline sarnasus Viimsi küladega on täiesti äratuntav, olgu sisulise poolega kellel kuidas :).  Ja naised küpsetavad ulmehäid kooke.  

Neid kõige õigemaid ameerika kooke saab juba mõnda aega Eestiski. Võluv Heidi Park (kas pole mitte tore nimi korea päritolu ameerika tüdruku kohta!) on koogitegemist tudeerinud ameerika kõrgemas kulinaariakoolis ja ma pole iial saanud paremaid šokolaadiseid brownie`sid ja  hõrgumaid juustukooke. Eestisse elama tõid teda loomulikult šarmantsed eesti mehed (see ei ole iroonia).

Viimsis Ubinalaadal. Foto autor:  Liina

Alljärgnev retsept ei pärine Heidilt, vaid on koogikonkursi võitja ameeriklaste "Pie of Emiril`s Eye" võitlustel.

Kui ameeriklased suudavad selliseid kooke küpsetada, miks siis mitte meie?

Vajalikud ained  ameerikapäraselt tassides, 1 cup= 1 tass= 240 ml

Põhja jaoks
1 1/2 tassi täistera küpsiseid, purustatud/jahvatatud
3 spl suhkrut
1/2 tl kaneeli
5 1/3 spl võid, sulatatud
1/2- 3/4 tassi karamelli*
1 tass pähkleid, hakitud (ameeriklased kasutavad kindlasti pekaanipähkleid, aga ole mõtet end kaheksaks keerata nende otsimisega eesti turult, meie metsa- ehk sarapuupähklid on väga hääd)

Õunatäidise jaoks
5 spl võid
1/2 tassi heledat roosuhkrut, näiteks hele muscovado**
1/2 tl soola
1 tl kaneeli
5-6 suurt haput õuna, kooritud, südamik eemaldatud ja viilutatud

Juustukihi jaoks
400 g maitsestamata toorjuustu
1/4 tassi suhkrut
1 tl vanilliekstrakti
2 suurt muna
2 spl sidrunimahla

Kõige peale
3/4 tassi vahukoort
1 spl suhkrut
1/4-1/2 tassi karamelli*

Jahvata/purusta küpsised ja sega suhkru, kaneeli ja sulatatud võiga hoolikalt läbi. Pressi segu tugevalt koogivormi (soovitavalt lahtikäiv) põhjale ja külgedele. Et ääred kokku ei kukuks, võiksid servad katta fooliumiga. Küpseta 6-8  minutit 190 kraadises ahjus.

Lase jahtuda, selleks kulub ~10 minutit. Vala põhjale esimese kihina karamell, siis hakitud pähklid. Järgmise õunakihi jaoks sulata või laial pannil ja keskmisel kuumusel. Sega hulka suhkur, sool, kaneel ja kuumuta ~1 minut, kuni segu hakkab kergelt mullitama. Lisa õunaviilud ja keeruta nad korralikult suhkru-kaneeliseks. Kuumuta keskmisel kuumusel kuni viilud pehmenenud ja vedelik aurustunud ~15-20 minutit. Lase jahtuda ja vala vormi õunakiht.

Juustukihi jaoks vahusta toasoe toorjuust suhkruga, lisa ükshaaval munad, vanill, sidrunimahl. Vala õunakihile ja küpseta 180 kraadises ahjus 35-40 minutit. Lase jahtuda toatemperatuuril ja pane siis külma. 

Enne serveerimist kata vahukoorega, nirista peale karamelli ja kujunda meelepärased mustrid.

* Karamelli on väga, tõesti väga-väga lihtne teha, kui te suudate 2 minutit kontsentreeruda ainult sellele tegevusele. Muidu võib juhtuda, et pliit on rikutud, suitsuandur huilgab, te saate eluaegsed põletusarmid ja potis asub üks mõttetu kamakas. Pane ained valmis- 6 spl võid (~60 grammi), 1/2 tassi 35% rõõska koort,  1 tass heledat roosuhkrut (nt hele muscovado). Kuumuta suhkur keskmisel kuumusel paksu põhja ja kõrgete servadega (mullitav karamell võib tõusta väga kõrgele) anumas. Ära sega enne kui suhkur hakkab äärtest kergelt karamellistuma, liiguta ettevaatlikult ja hakka vaikselt segama kuni kogu suhkur sulanud ja tükke ei ole. Tõsta segamise kiirust ja lisa pehme või ja peale seda koor. Jätka pisut kuumutamist, aga tegelikult ongi valmis. Jahuta. Valmis karamell säilib külmkapis paar nädalat ja on parim võimalik kaste õunamagustoitudele ja jäätisele. Enne kasutamist soojenda.

** Muscovado suhkur pärineb Mauritiuse saarelt ja seda toodetakse suhkruroost. Suhkrut töödeldakse võimalikult vähesel määral, et säilitada naturaalset suhkruroo aroomi ja värvi.
Muscovado suhkrut toodetakse heledas ja tumedas versioonis. Heleda muscovado maitse meenutab karamelli, tumeda muscovado maitses on aga aimata lagritsat.

Normandia õunakook ehk Tarte aux Pommes à la Normande

Prantsusmaal sümboliseerivad õunad Normandia regiooni. Sealt pärineb kuulus Calvados ehk õunabrändi ja õunad staaritsevad enamikes Normandia dessertides. Meie lühikese tutvuse jooksul Nami-Nami perenaise Pillega, on ta öelnud mulle kaks asja- esiteks kõnelenud nädalapäevad tagasi oma puhkuseplaanidest Normandias ja teiseks, et ma võiksin küpsetada ühe või isegi kaks õunakooki Viimsi Ubinapäevale. Selge on see, et tänu Pille kokandusportaalile võivad köögis nüüd oskuste ja ideedega särada ka kõik lihtkodanikud ja ma olen ise samuti nami-nami`t päris palju kasutanud. Pille Normandiast võib lugeda siit. Et kaasa aidata kodumaiste õunte kasvatamise ja kasutamise propageerimisele, teen õunakoogi "meie osariigi"  tublide naiste ja ettevõtmiste auks! Niinimetatud normandiapärase versioone on palju, aga üks neist selline.

Tarvis läheb

3 suurt õuna
2-3 spl calvadost, võib ka misiganes brändit
peensuhkrut, pealeraputamiseks
aprikoosimoosi, pealemäärimiseks
vahukoort, serveerimiseks ja soovi korral

Taignaks

200 g nisujahu
näpuotsaga soola
100 g võid
1 munakollane
2-3 spl külma vett


Täidiseks

100 g võid
100 g suhkrut
2 muna
50 g nisujahu
75 g mandleid, jahvatatud
mandliessentsi, mõni tilk (kui on)

Valmista taigen näppides külm või jahu, soola, munakollase ja sutsu külma veega taignaks. Aseta taignapall 30 minutiks külma. Õuntelt eemalda südamik ja lõika õunad õhukesteks sektoriteks (tumenemise vältimiseks võib õunaviile hoida seniks külmas sidrunimahlaga vees, aga pealeladumise ajaks kindlasti nõrutada ja kuivatada).
Täidise tarvis vahusta või suhkruga, lisa üksteise järel kaks muna, jahu ja jahvatatud mandlid (ma lisasin ka supilusikatäie heledat rummi).
Taigen suru koogivormi servadele ja põhjale, vala peale täidis ja lao õunaviilud ringiratast, alustades välimisest servast ja pane eelkuumutatud ahju (200 kraadi) küpsema 15 minutiks. Raputa peale peensuhkrut, alanda kuumust 180 kraadini ja küpseta veel 15 minutit kuni suhkruterad karamellistunud. Kõige lõpuks määri koogile kauni läike, värvi  ja maitse tarvis aprikoosimoosi.
Kook on väga magus, kuigi põhi hoopistükkis ilma suhkruta.

Röstitud maisi supp vürtsika maitsevõiga

Kui küsida toidublogijatelt, millist võõramaist toiduajakirja nad eelistaksid, siis paljud annavad oma kõrged punktid inglaste Deliciousele. Tõepoolest- kaunid fotod, suurepärased retseptid, leidlikud ideed. Eriti vägev on hooajalise tooraine rubriik- tõepoolest, mida peale hakata kõigi nende tomatite, ploomide ja põldmarjadega. Parema kliimaga õnnistatud paikadest toodud pommude/baklažaanide, nektariinide, maisitõlvikute ja viigimarjadega? Nii juhtubki, et Deliciouse`st inspireerituna ilmuvad tõelised hõrgutised ka meie laudadele- tomati tarte-tatin või pommumoos.

Mind hullutab ka mais. Näiteks alpide itaaliapärastes restoranides on polenta (maisijahupuder) väga pakutav toit. Kui teised eelistavad maisikördile peenemaid või harjumuspärasemaid roogi, siis mina lasin endale  kuldset putru üle päeva taldrikule lajatada.

Mõned näited Deliciouse hooajatoitudest

Maisijahupannkoogid, serveeritud kuumsuitsulõhe, creme -fraiche ja murulauguga

Ploomimoos apelsinide ja kardemoniga

Viigimarjad ja põldmarjad tähtaniisisiirupis..

.. no ja siis Röstitud maisi supp vürtsika maitsevõiga

3 suurt maisitõlvikut
50 g sulatatud võid

1 keskmine sibul, õhukeselt viilutatud
1 küüslauguküüs, purustatud
1 väike porrulauk, õhukeselt viilutatud
1 väike porgand, õhukeselt viilutataud
1, 2 liitrit köögiviljapuljongit
2 tl sidrunimahla
1-3 tl peensuhkrut (oleneb maisi magususest)

Maitsevõi jaoks
1/2 tl vürtsköömne seemneid
1/2 tl koriandriseemneid
50 g võid, pehmet
1 väike chillikaun, peeneks hakitud
1/2 tl kurkumi
1/2 tl paprikapulbrit
1/4 tl soola

Kuumuta ahi 220 kraadini. Lao koortest puhastatud maisitõlvikud tihedalt ahjuvormi. Puista soola ja nirista peale supilusikatäis sulavõid. Pane ahju umbes 30 minutiks, esimese poole küpsetusajast fooliumi alla. Teise poole ilma, sest maisitõlvikud võiksid olla õrnalt pruunistunud.  Jahuta ja eemalda tõlvikute küljest noaga kraapides terad. Kuumuta/hauta pannil ülejäänud võis küüslauk, sibul, porru ja porgand ning see võtab umbes 10 minutit.  Sel ajal võid valmistada maitsevõi. Selleks aja kuiv pann kuumaks ja rösti sellel vürtsköömne ja koriandriseemned (keskmisel kuumusel kuni kergelt pruunistuvad ja hakkavad aroomi eraldama). Jahvata. Sega pehme või sisse koos tšilli, paprikapulbri, kurkumi, soola ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Pane kõrvale, aga ära külmuta.

Lisa eelnevalt kuumutatud köögiviljadele puljong, aja keema ja keeda umbes 5 minutit kuni köögivili pehme. Lisa maisiterad, jätka kuumutamist umbes 3 minutit või niikaua kuni maisiterad pehmed! Enne püreerimist lase supil jahtuda ja peale püreerimist aja uuesti korraks keema, maitsesta sidrunimahla, suhkru, soolaga ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Serveeri kuumalt koos teelusika maitsevõiga.

Delicious annab kenasti teada, et kogus on 4- le, kilokaloreid 423 ja palju proteiine, rasvu jne..

Paar rasket momenti on supiteol ka- kui oled maisitõlvikud ära röstinud, siis need näevad nii isuäratavad välja, et süüakse enne käest ära. Vürtsköömneid ja koriandriseemneid röstida ja jahvatada on tüütu, aga maitse ja aroom, mis tekib- hädavajalik.

Värske tšilli annab maitsevõile särtsaka punase värvi, kahjuks oli mul kuivatatud kaun, aga teine kord ma sellist järelandmist ei tee.

Ja veel mõned tõelised supileiud eesti toidublogidest, mis ka päikese tuppa toovad või muidu kuuma sisse ajavad.

Läätsesupp kõrvitsa ingveri ja tšilliga
Tõeline borš maitsestatud nelgi ja mustade ploomidega

Külalaat!

Meie küla eided on ringteekaunistamises osavad

Kui satud meie külla, siis võib juhtuda, et tunned end nagu Prantsusmaal, kus round-point`i tuhin on kestnud juba aastaid. Tsiteerides Peter Mayle`i on väikese küla kohta ringteid nii palju, et pea võib hakata ringi käima. Seepärast on käibel "kohtume ringteel" ja ainult oma küla inimene saab aru, kus siis täpsemalt. Sattudes võõrana nendesse ringidesse tiirlema, siis võid mingil hetkel  tunnistada, et oled lootusetult eksinud. Lisaks mõõdavad "sissetungijat" alati vähemalt kümmekond väikest silmapaari, kindlasti on esindatud titega ja koeraga jalutajad ja mõned koerad, kes omapäi on otsustanud jalutama minna. Keegi on oma roosa jalgratta otse keset sõiduteed parkinud ja ise tähtsamatele asjatoimetustele suundunud, keegi otsustab täie endastmõistetavusega täpselt auto nina eest üle sõidutee astuda, kindlasti tuhiseb ei tea kust ilmunud jalgratturite kamp tour de france`i kiirusel mööda ja kui hakkad juba sihtkohta saabuma, siis sööstab kõrgete väravate  tagant sinu poole täiesti ootamatult  ja  ilma igasuguse pidurdamiskavatsuseta mini-atv.

Ise aga ohkad rõõmsalt, sest oled jõudnud koju! Kodus võib muidugi juhtuda, et "laastav rohutirtsuparv" on just Sinu külmkapi tühjendanud või Sinu abieluvoodis endale mõnusa peas teinud, aga sellised asjad lihtsalt "juhtuvad iseenesest noh" ja isegi ei tundu kuidagi pahatahtlik peale pikka ja põhjalikku "kui kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest.."

Sama sotsiaalselt ja lustakalt kulgevad ka külapeod ja iga-aastane koolialguse maiustuste-mänguasjalaat, kust saab sümboolse raha eest kõhu head-paremat täis ja kõik toimub otse loomulikult- ringteel!

Meie inspiratsiooniks ja levitamist väärt maitsepommiks olid ka blogitoidud, nagu tšillimoos ja laimikook ja kitsejuustuvõileib!

Kitsejuustuvõileib tšillimoosi ja maasikaga

viilutatud ciabattat (nt Hagari oma), oliivõli
maasikad, pisut mett ja balsamicokreemi
kreemjat kitsejuustu
tšillimoosi

Ciabattaviilud piserda oliivõliga ja rösti 200 kraadises ahjus umbes 10 minutit. Määri peale pehmet kitsejuustu, lisa teelusikatäis tšillimoosi ja mee-balsamicokreemi segus hoitud maasikaviilud.

Maitseelamus minu jaoks!

Mitte väga vürtsikas tšilliguljašš sidruniga tipus ehk sööda koolilapsel kõht täis

Kirjutab Jamie Oliver: Mõte küpsetada vintsket sealihatükki mõnusas paprikahautises, kuni see muutub ülimalt hõrguks ja lausa suus sulavaks, tundub mulle äärmiselt põnev. See roog on üks mu lemmikuid ja ma ülen üsna kindel, et kui sa just mingil veidral põhjusel tšilli ja paprika peale nina ei kirtsuta, siis hakkad seda kindlasti ikka ja uuesti tegema. Tõeline klassika.

Kui tomatid, paprikad ja tšillid kasvuhooneuksest välja pressivad, siis saab nad kõik kenasti selle toidu sisse noppida. J.O. põlgurid ei pea seda lugema, aga ise teavad- jäävad heast toidust ilma. Meil on see repertuaaris juba paar aastat ja"publik" iga kord plaksutab. Telesaatest üleskribatud retseptist on mul osa tõlkes kaduma läinud. "Jamie kodus" eestikeelne väljalase osteti aga paraku raamatupoodidest kohe ära ja kordustrükki andis ikka oodata. Sümboolne toit kooli alguse puhul- Jamie kui koolisöögi revolutsionäär! Ja vaatamata sellele kui tähtsad meile lapsed on, on igal lastevanemate koosolekul koolisöök või õigemini massiline koolisöögist loobumine küll teemaks, aga ilmselgelt väga pingeline, tundlik ja paremeitahagiteada teema. Ei tea küll miks?

Haridusessüsteem üldse on temperamentne teema, aga mulle tundub, et kui söök välja jätta, on asi meie koolis ikka üsna hea! Laps tuleb peaaegu iga jumala päev rõõmust särava näoga koolist, öeldes umbes midagi sarnast nagu "täna oli mul elu parim päev" või et täna oli" üüübertore!". Väikese uurimise peale selgub, et õnnelikkuse põhjus ei ole mitte alati rehkendused, vaid pigem igatsugu sehkendused..Siiski õpetajate silmad säravad ja igal aastal tuleb juurde aina ilusamaid, nooremaid ja veel rohkem väge täis õpetajannasid ja koguni meesõpetajaid.

Samas on mul ammugi südamel, et ilmutaks end Eestis restoran, kes lapsi ka restoranikultuuri alal tahaks vagustada. Kunagi oli Strand Pärnus selline teerajaja, aga seegi on nüüdesks soiku jäänud teema. Samas võiks restoranipidajad endale aru anda, et vanemad veedavad oluliselt meelsamini aega kohas, kus ka nende lastele meeldib olla. Tuleb ju tuttav ette restorani veetud lapse kaugusesse suunatud tühi pilk ja pidev küsimine "Millal me minema hakkame?" või siis silmatorkavalt pahur käitumine. Hoopis teine oleks lugu siis, kui nad omaealistega ehk respekteeritud seltskonnaga peenes restoranimiljöös pika laua taha istuma panna ja koolitavas vormis lahti rääkida, miks alustada aperiitivist (ka alkoholivabast) ja mida see sõnagi üldse tähendab, kes on sommeljee, milliseid küsimusi esitada, mida laual olevate riistapuudega peale hakata, mis klaasid need kõik on jne, jne.. Lapsed on väga väärtuslikud kliendid!

2 kg seakaelakarbonaadi

pipar, sool

oliivõli

2 punast sibulat

2 tšillit

2 spl paprikapulbrit (erit hea oleks suitsumaitseline)

2 spl jahvatatud köömneid

majoraani ja punet

5 erinevat värvi paprikat

1 purk letšot (nt isetehtut või grillitud-marineeritud paprikaid või  hoopis Salvesti letšot, mille all mõeldud paprikatükid tomatikastmes,  puhta ja klaari maitsega)

1 purk (400 g) konservtomateid (hetkel saab värskeid)

4 sl punase veini äädikat

Aja üks paks ja raske kaanega ahjupott pliidil kuumaks. Pane lihakäntsakas oliivõliga pruunistuma, keera külgi ja see võtab tõesti 15 minutit. Puista lihale soola, jahvata pipart ja tõsta liha kõrvale. Samas rasvas kuumuta sibulad, tšilli, köömned, majoraan, pune. Sega hulka paprikad, tomatid ja letšo. Tõsta liha ka tagasi potti, lisa äädikas, pisut vett ja tõsta 180 kraadisesse ahju umbes 3 tunniks.

Serveeri keedetud riisiga ja ..kuku sööma? Ei!
Pean ütlema, et just siin ilmneb professionaali (kelleks ma Jamiet pean) maitsetaju ja andekus. 

Kõige tipuks sega kokku kaste hapukoorest (140 ml), sidrunikoorest ja hakitud petersellist.

PS kogus on mõeldud 4-6 inimesele. Mulle tundub 2 kilo liha kuuele siiski natuke palju, tavaliselt teen 1 kilost ja siis saab ka mitu päeva kõvasti süüa. Poja kasvades küllap asjalood muutuvad.