28 detsember 2011

Mandariinivõie ja marjakook

Eesti tublid kirjaneitsid on üles tähendanud võrratult võluvaid curd`e - klassikalisi tsitruselistest ja siis muidugi eestimaiseid- rabarberist, punasest sõstrast, jne, jne..Päris head eestikeelset sõna ei ole veel leitud, aga võie on vast kõige piltlikum vaste inglaste kuulsale kreemile. Kui kirjaneitsid paluvad jõuluvanadelt härdalt uusi raamatuid, siis tihtilugu nad neid ka saavad- kui nad muidugi tublid ja usinad on olnud. Sooviraamatunimekiri on pikk-pikk, aga ega siis jõuluvanakott ole kummist. Midagi kujutlusvõimet ärgitavat, lõbustavat, elutervet huumorit pakkuvat, entusiastlikku ja stiilseid-hõrke retsepte sisaldavat on üllitatud just selle aasta jõuludeks- Kulinaarsete kroonikute kokaraamat. Ja veel midagi minu lemmikrubriigist- kulinaarselt kaldu reisijutud Samba, sake ja tšillikaun

Minu kingikotis oli ka üks välismaine ideepomm- Cooking for Friends, fresh ways to entertrain with style. Värskendab söögi- ja aiamõtteid (lillad porgandid? valged punapeedid?) vabalt terve aastaringi jagu. Kui mitte ühtki kokaraamatut riiulis pole, piisab sellest ainsast- kõik nüüdisaegsed ja head asjad ühes kohas kirjas- no kui ei tule ise selle peale, et peekonit viigimarjade ümber mässida ning grillida jne, jne. Mitte et see mu lemmiklektüüriks just saanud oleks, aga mandariinivõide retsept on just sealt. 

Selge see, et pühade-eelsel ajal on perenaised end vorstiteo, sültide, pasteetide ja kümnete eri taignatega möllates täiesti ära kurnanud. Kuidas olla ka peale pühi hea kokk? Kui tulevad sõbrad, kes Sinu kokkamiskirest teadlikud ja tühja laua taga istumine tunduks üpris pentsik? Külmkapid, mis sisaldavad pisut tainast, külmutatud marju ja võideid, aitavad perenaise hea peotuju säilimisele igati kaasa.


magusat muretaignat (poe oma või  1-2-3 varianti- 1 muna, 100 g suhkrut, 200 g võid, 300 g jahu näpi taignaks, maitseks lisa apelsini- või sidrunikoort, kaneeli, ingveripulbrit, vanilli)
või ilma kerkimisvõimeta ehk soodata piparkoogitaignat
mandariinivõiet
külmutatud marju

Taigen suru vormidesse ja hoia ahju soojenemiseni vorme külmkapis. Ida Savi ütleb, et küpseta kuumas ahjus ehk siis 220 kraadi juures 10-15 minutit. Peale võie, vaarikad ja tuhksuhkur.


Mandariinivõie
3/4 tassi suhkrut
2 tervet  muna + 4 munakollast
60 g võid
1/2 tassi + 2 spl  värsket mandariinimahla
1 apelsini koor, riivitud (võib ka mandariinikoor)

Klopi munad suhkruga. Kuumuta paksu põhjaga nõus ja madalal kuumusel mahl ja või kuni või sulab. Lisa muna-suhkrusegu kogu aeg vispeldades ja kuumutamist jätkates kuni segu pakseneb ja hakkab läikima- umbes 5 minutit. Veevanni pole selle protseduuri jaoks vaja. Lisa apelsinikoor. Kalla ringi klaaspurki või muusse kuumakindlasse nõussse. Pane külmkappi tahenema.  Tarvita juustudega või kookide peale.


22 detsember 2011

Jõulunägemus

Kui Charles Dickens 1843 aastal  "A Christmas Carol " -i kirjutas, siis  vaevalt ta aimas, millist tohutut mõju see kogu maailmale saab edaspidi avaldama. Raamat andis esmakordselt muljetavaldava pildi ideaalsetest jõuludest- perekondlik soojus, rõõmus meel, headus teiste inimeste, eriti muidugi laste vastu. Jutustus sai kohe klassikaks ja selle inimesearmastust tekitav mõju oli tohutu- hoogsalt hakkas arenema heategevus.

Minu armas naabrinaine tuli eelmisel aastal ideele teha väike korjandus ja kinkida Tallinna Lastekodu lastele šokolaadist advendikalendrid. Ehk siis tänu talle said lapsed igapäev tunda pisikest magusarõõmu, mis neil muidu olemata oleks olnud. Lastekodude juhtkond oli äärmiselt liigutatud, kuna muidu oleks lastekodulapsed sel aastal ilma maiustusteta -kommikotte nad ei saa :((( Veel mainis lastekodu juhtkond, et kuigi see kalendrist saadav igapäevane magus üllatus on pisike, siis seda millist rõõmu ja ootusärevust see lastele pakub, ei oska me ette kujutada. Eelmisel aastal oli see väga paljudele lastele ainuke rõõmus asi, mida järgmisest päevast oodata!! Seda on väga kurb kuulda.

Kui katate rikkaliku jõululaua ja täidate oma sõpradele kommikotte, siis mõelge, et just praegu on võib-olla keegi, kes parasjagu millestki nii uhkest unistadagi ei oska, ja ta ise selles sugugi süüdi ei ole, sest ta on veel laps!

Rõõmsaid, maitsvaid ja heategelikke jõule kõigile!


18 detsember 2011

Flødeboller kui taanlaste spetsialiteet

Kopenhaagen on täitsa tore. See on koduks pooleteisele miljonile inimesele- neljandikule taani elanikkonnast- aga, selle rütm ja õhkkond sarnaneb ülikoolilinna omaga. Erinevalt enamikest suurlinnadest on see värskendavalt vaba igasugustest tähtsuse luuludest. Seal puuduvad imperaatorliku mineviku monumendid ja on vähe vihjeid sellele, et see on riigi pealinn, mis kunagi valitses Skandinaaviat. Teised linnad püstitavad kindralite ja valitsejate kujusid. Kopenhaagenis pakuvad nad teile väikest merineitsit. Minu arvates on see suurepärane.
Taanlased on nii joie de vivre`t täis, et nad peaaegu higistavad seda. Olles sellises Euroopa kandis, mille elanikel on väga nüri arusaam elu nautimisest (Norras on kolm inimest ja pudel õlut pidu; Rootsi rahvuslikuks ajaviiteks on enesetapp), on taanlaste pingevaba ellusuhtumine mitte värskendav, vaid lausa hämmastav. 
 Bill Bryson. Ei siin ega seal.

Tõstan tänus silmad taeva poole, et Bill pole veel Eesti kohta midagi arvanud.  Ma tean õige mitut eestlast, kes peavad Kopenhaagenit mõttetuks kohaks. Kopenhaageni potensiaali paremaks mõistmiseks soovitan heita pilk CN Travelleri.  Bill, kui Sa seda loed :), siis Kopenhaagen on ka minu arvates toredalt pingevaba. Kõige selle juures on taanlased jõukad ja ei häbene hästi elamist. Kui seal ka muud peale taani disaini poleks, oleks see minu jaoks ikka üks väärt koht. Paraku oskab terve maailm taani disaini hinnata- seetõttu maksab Arne Jacobsen`i tooli käetugi sama palju kui teise mehe maja. Kokandushullud disainifriigid võiks sisse kiigata taani nõudepoodi, kui kandelaabri jaoks ei jagu, siis ühe taldriku ikka jõuab osta :) Mõni ime, et Kopenhaagenis asub sel aastal taas maailma parimaks restoraniks valitud Noma. Põhjamaade köök kogub kuulsust ja eks selle kuulsuse aupaistest saame meiegi siin osa. Lisaks on Taani minemine sõna otseses mõttes sattumine šokolaadi-, martsipani- ja maiustustetaevasse. Paistab, et meie esiisad pole asjatult taani väinades seilanud- eestlane ju arvab senimaani, et martsipan ongi Raeapteegis leiutatud.

Kui New York on täis muhvineid ja Pariis on hullunud makroonidest, siis taanlaste spetsialiteet on flødeboller- küpsise-, vahvli- või martsipanipõhjal šefiirikuhi üle kallatud šokolaadiga. Teatavasti vaatavad eesti trenditeadlikumad restoranid kõik taani suunas, seega võiks proovida ka nende tippmaiustuse kodustes tingimustes käppa saada. Jänkide muhvineid ja vive la makroone me ju oskame, aga põhjamaalaste omi siis mitte? Kopenhaageni kõrgelt hinnatud flødeboller`eid leiab Summerbird Chocolaterie`st, Glüpoteegi kohvikust, Meyers Deli-st , Royal Cafe-st.

Kui internetti usaldada, siis just nii tehakse seda Nomas. Munavalgepulberi teisendasin munavalgeteks. Peedimahlašefiir on üsna spetsiifilise maitsega, kui te seda ei armasta, võiks asendada meelepärase  marjamahlaga, mis  tugevalt punast värvi. Küpsis lihtsa maitsega, kes soovib midagi erakorralisemalt, siis jõulukuul asendajaks kindlasti piparkook või siis muu lemmikküpsis.
Ei maksa vist mainida, et flødeboller`i tegu võtta ette ikka ja ainult siis, kui peres on suuri šefiiriarmastajaid.

Flødeboller (16 tk)

Küpsisetaigen:
80 g suhkrut
125 g võid
150 g jahu
10 g linnasejahu
1,5 g soola
1 munakollane

Näpi ained kokkus. Hoia külmas 1/2 tundi, rulli ja lõika ümmargused kettad (6 cm läbimõõduga). Küpseta 160 kraadi juures (sellisel temperatuuril kulub küpsetusaega umbes 20 minutit).

Šefiir- peedisiirup ja munavalgevaht:
47 g peedimahla (~40 ml)
112 g tuhksuhkrut või peensuhkrut  (~7 spl suure kuhjaga)
72 g glükoosi (~4 spl suure kuhjaga)
4 munavalget
näpuotsatäis sidrunhapet ja vanilli


Katmiseks: tumedat kvaliteetset šokolaadi (Odense glasuurimisšokolaadi šokolaadinööbid)


Siirupi jaoks sega suhkur, glükoos ja peedimahl nõrgal kuumusel kuni suhkru lahustumiseni. Tõsta kuumust ja keeda 5-10 minutit siirupise konsistentsi saamiseks. Vahusta munavalged, soovi korral vanilli, sidrunhapet lisades (originaalretsept ette ei näe). Lisa keev siirup (117 kraadi ütleb juhend) peene nirena, jätkates mikserdamist suurel kiirusel.  Valmib šefiir, mida läbi tordipritsi (suure avaga) küpsise peale kujundada. Lasta jahedas pisut taheneda ja seejärel kallata igast küljset sulašokolaadiga üle ning panna metallrestile tahenema. Kõige lihtsam on sulatada šokolaadinööpe mikrolainahjus 30 sekundiliste intervallidega, vahepeal segades.

Flødeboller`i valmistamiseks on vaja tegelikult valmisküpsiseid, šefiirivahu kokkumikserdamist- munavalgevaht + kuumutatud siirup ja sulašokolaadiga katmist. Mis kõik võtab väga vähe aega.  Kiiruse võtab maha retsepti leidmine, lugemine, tõlkimine, põhimõtte mõistmine.. Kui see etapp läbitud, siis on kõik üllatavalt lihtne ja võite flødeboller`i kanda oma "suurte saavutuste piiblisse".


 Retseptis kasutatud Odense tooteid jagas kasutamiseks ja katsetamiseks Kalev.

12 detsember 2011

Jõulupavlova kirssidega

Austraalia on maa, kus põlisasukatel oli oma Suur Lugu- unelmateaeg. Seda oskavad lugeda need, kes tunnevad seda salajast keelt. Unelmateaja võimsaim olend oli vikerkaarmadu. Oma laia värvispektriga näitab ta meile kogu eluküllust ja meenutab seda, et ainus absoluutne asi elus on muutumine. Mis täna on, seda homme enam ei ole. Elu on üksainus voolamine. Me oleme kohustatud vaimu liikvel hoidma ja end eluvooluga kokku sobitama, ilma seejuures ajupuuks muutumata. Meie olevik võib olla põnevaim ja väljakutsuvaim aeg, mis iial on olnud.
Christina Cerny Vikerkaarmadu

Tegelikkuses Austraalias põlisasukate lugu enam käibel ei ole. Ei ole põlisasukaidki. Kes tahab,  see usub,  aga väga roosasid prille on vaja. Moraal on loomulikult ajakohane ka tänasel päeval.

Tänapäeva austraallane ütleb, et on neist täppidest (aborigeeni kunst) tüdinud. Austraalias tuntakse hoopis uhkust Pavlova koogi üle. Ükskõik kuhu te lähete, kas piknikule, perelõunale või peenele õhtusöögile, kõik toovad vaimustunult Pavlova välja kui ärtu ässa. Meie pealinnas saab minu  süljenäärmeid käivitavat Pavlovat kohvikust Matilda.  Päris ise tegemiseks pole mul seni aega ega julgust jagunud. Aga kui üks kena austraallanna seda nii lihtsalt ette näitab, siis peab asi õnnestuma ja õnnestubki. Olgu see täpselt kirja pandud, nii nagu austraallanna seda parajasti oma suures suves teeb- värskete kirssidega. Paanikavärinaks ei ole põhjust- Eestis saab hetkel asendust teha külmutatud marjadega ja tuleb ka väga hea! Ja ehk astub Pavlova oma kuulsuseredelil koguni sammukese ülespoole, muundudes ühe põhjamaa kodu ehk minu pere jõuluklassikaks- valge kook punaste marjadega rohelise kuusoksakese taustal! Mida Donna Hay ei tea, aga meie ju teame!, ja ma väga vaikselt sosistan- kirsisiirupisse tuleks šarmika liigutusega kallata törts Amarettot ehk siis mandlilikööri. Mmmm...


Põhjaks:
225 g munavalgeid (~6 suurt munavalget)
1 1/2 tassi*  (330 g) peensuhkrut
1 1/2 tl valge veini äädikat

Katmiseks:
1 1/2 (375 g) 35%-list rõõska koort
400 g kirsse, koos vartega, serveerimiseks

Siirupiks:
1 tass (220 g ) peensuhkrut
1 tass (250 ml ) vett
150 g kirsse, ilma kivideta

Siirupi tegemiseks pane suhkur ja vesi potti ning kuumuta madlal kuumusel kuni suhkur sulanud. Tõsta kuumust, lisa kirsid ja kuumuta 10-15 minutit paksenemiseni. Kurna ja jahuta.

Donna Hay ei õpeta, mida teha külmutatud kirsside korral. Ehk võik see välja näha nii- aseta kirsid sulama sõela sisse ja kausi kohale. Väljasulanud vedelikust, mida ongi umbes 1 tass, ja 1 tassist suhkrust keeda siirup. Kalla juurde törts Amarettot, sega sisse kirsid ja pane külma.

Pane ahi 150 kraadi juures eelsoojenema. Vahusta munavalged mikseriga kõvaks vahuks. Jätka vahustamist, lisades iga 30 sekundi järel 1 supilusika jagu suhkrut. Kui kogu suhkur on lisatud, vahusta veel 6 minutit kuni vaht on raske ja läikiv. Lisa veiniäädikas ja jätka vahustamist järgmised 2 minutit. Joonista küpsetuspaberile 26 cm diameetriga ring ja pane paber küpsetusplaadile. Suure lusika abil tõsta vaht ringi keskele ja lükka vahtu keskelt väljapoole- ringi servadeni, nii et keskele jääks madalam osa ja servad jääks kõrgemad (keskele võiks mahtuda hiljem vahukoor ja marjad). Alanda ahju temperatuuri 120 kraadile ja küpseta  1 1/2 tundi. Lülita ahi välja, ava uks ja ning jäta pavlova ahju jahtuma. Täiesti jahtunud pavlovale pane peale vahukoor, nirista siirupit ja lao kirsid (värskete kirsside korral koos vartega, varred kenasti püsti).

Crowned with glossy cherries and drizzled with ruby-red syrup, this dessert is the ultimate in Christmas chic. Donna Hay

*  Austraallaste tass on 250 ml

09 detsember 2011

Hurmaamarmelaad- hoidistame aga edasi!

Hoidistesõbrad ei pea kurvastama ja kannatamatult suve ootama. Hetkel on letid lookas hurmaast. Räägitakse, et hurmaa regulaarne tarvitamine teeb meie kehale ja meeleolule ainult head. 

Aialehe sõnul leidub hurmaas kõige enam A-vitamiini, mis tagab terved hambad, naha ja tugeva luustiku. Lisaks sisaldavad hurmaad C-vitamiini, kaaliumi, kiudaineid ja antioksüdante. Uuringud teatavad, et hurmaa sisaldab mitu korda rohkem kiudaineid kui õun. 

Keskmiselt annab üks hurmaa kuni 118 kalorit ja ainult kolm protsenti rasva, mis rannahooajaks valmistujaid eriti peaks rõõmustama. 

Koos eheda vanillikaunaga keetes täitub tuba  idülliliste lõhnadega. Suurepärane igal aastaajal, eriti talvehommikuti.


5 hurmaad, kooritud ja tükeldatud kuubikuteks
3 suurt sidrunit, mahl ja koor
400 g suhkrut
1 vaniljekaun
100 ml vett

Koori sidrunid juurviljanoaga. Sidrunikoori keeda (et mõru maitse kaoks) eelnevalt eraldi nõus 5-10 minutit ja loputa külmas (et keemisprotsessi peatada) vees. 

Pressi sidrunitest värske mahl.
Lõika vaniljekaun pooleks, eralda seemned.
Pane kõïk (v.a. sidrunikoored) potti ja hauta tasasel tulel kuni marmelaad pakseneb ja hakkab läikima. Lisa lõpupoole peenteks ribadeks lõigatud sidrunikoored.

Maitseb hästi koos röstsaia ja pannkookidega ja väga armas kinkida.

Siltide tegemise aardelaegas, no ikka tõeline aardelaegas kohe, asub Tassikese  blogis.

PS Muuseas minu enda ja muude mekutajate, kellele pisut jagus, 2011 hooaja lemmikhoidisteks kujunesid Amarettoga kirsimoos ja Amerettoga aprikoosimoos ja kollase ploomi moos apelsini ja kardemoniga. Kahjuks ei kesta need purgid järgmise suve alguseni. Enne jõule kõik otsas!

Tassikese allalaetavad sildid

06 detsember 2011

Musta tee ja ingveriga soolatud lõhe

Soolakala maitseb alati hõrk.  Donna Hay-l on kala soolamiseks järgmised nipid- kasutab jämesoola, sest peensool muudab kala sooldumise protsessi liiga lühikeseks ja kala liiga soolaseks. Eemaldab kõik luud. Ei hoia soolatud kala külmkapis üle 3 ööpäeva. Asetab sooldumise ajal kalale raskuse. Soolale lisab ohtralt suhkrut ja alkoholi.

Donna Hay Magazine dec/jan 2012 numbris pühendati soolakalale terve rubriik. Ilmus selline kõnekas loetelu.

Soolatud tursk džinni, valge pipra ja tilliga
Soolatud kingfish apelsini, sidruni, mündi ja koriandriga
Soolatud tuunikala greipfruudi ja campariga
Soolatud lõhe musta tee ja ingveriga
Soolatud kingfish punapeedi, peterselli ja viinaga
Soolatud forell ingveri, sidrunheina ja tšilliga

Muidugi oli lisaks kalale ajakirjas terve hulk suurepäraste fotodega jõulusinke, jõuluküpsetisi ja -küpsiseid, täidetud kalkuneid, maasikamagustoite ja pavlovaid. Ja juurikatest ja muudest aedviljadest lisandeid ning mereande,  grill- ja aiapeohõrgutisi. Austraalias on suur suvi! Ja selliseid toite ma sööksin!! 

Maailmamõistmiselt ja nahavärvilt on ju austraallane eestlasele väga sarnane. Nad toimetavad ja mõtlevad samamoodi, aga on sealjuures millegipärast oluliselt õnnelikumad. Ja võin kinnitada, et kõikides peredes osatakse superhästi süüa teha. Sellist austraallaste rõõmsameelsust, stiili, töökust ja annet väljendab Donna Hay suurepäraselt.
iPad-i omanikele on Donna Hay Magazine lühikesel perioodil allalaadimiseks saadaval täiesti tasuta. Lisaks pabertrüki täielikele retseptidele on app versiooni lisatud meeleolumuusika, slaidshow`d, väga selged ja lühikesed kuidas-seda-teha videod, ekstra nõuanded ja samm-sammulised juhendid. Ometigi on kaasaegne arvutiteadus söögikunsti teenima pandud! Ja Donna Hay oskused nii minimalistlikul ning loomingulisel viisil edasi antud. Köögis toimetamine ei pea olema kannatusterohke, vaid rõõmupakkuv ja koguni  lihtne! Ehk et kokkamine pole iial olnud nii fun.
Järgmine number on saadaval allalaadimiseks 1. veebruaril.

Musta tee ja ingveriga soolatud lõhe
Austraallaste tass on muidu 250 ml, mitte 240 nagu ameeriklastel.

1 1/2 tassi tugevamaitselise musta tee lehti (parim lapsang souchong, võib ka mõni teine hiinakas)
3 tassi (900 g) jämesoola
2 tassi (440 g) suhkrut
1,6 kg lõhefileed, nahaga ja ilma luudeta
2 cm jupp (10 g) ingveri, kooritud ja riivitud

Sega must tee, sool, suhkur. Võta nii suur tükk kahekordest toidukilet, millessse mahub terve filee sisse mässima. Laota kile kõrgete servadega kandikule (tekkiv vedelik!) ja pane kilele 1/2 soolasegu. Aseta peale filee, nahk allpool ja kata riivitud ingveriga. Kata ühtlaselt ülejäänud soolasegugu ja mässi kõik kõvasti kilesse. Aseta kõige peale veel üks kandik raskusega (nt toidupakid külmikust) ja tõsta külma. 16 tunni pärast keera külge ja järgmise 16 tunni pärast eemalda sool ja lõika terava noaga õhukesed viilud. Ideaalne koos röstsaia, sidrunimahla, granaaatõunaseemnete, hakitud sibula ja üllatus-üllatus marineeritud ingveriga.

Kuna tulemus on täitsa šampanjakorkide paugatamise vääriline, võiks ka serveerimisega pisut vaeva näha. Lõheviiludest keera romantiline roos, pigista peale sidrunimahla. Pudenenud kroonlehtedena puista taldrikule marineeritud ingverilaaste ja kastepiiskadeks granaatõunaseemneid.

Sydney Fish Marketil on igasugust kala- kingfish`i  ja Jaapanisse imporditavas kvaliteedis tuunikala muidugi lademetes


05 detsember 2011

Šokolaadi-koore-punaveini ganache ehk teeme ise komme

Ma olen alati olnud arvamusel, et magustoit on hea küll, aga mida vähem, seda parem- parem kehakaalule, veresuhkrule ja muudele tähtsatele tervisenäitajatele, parem hambakaariesele ja millele kõik veel. Seepärast ma suuri kooke küpsetan harva. Täiesti arusaamatu on mulle olnud igasugune küpsisetegu. Mis mõttes mässad terve päeva köögis ja saad väikese koguse midagi ekstra paksukstegevat? Kellele sellist kaloripommi vaja on? Parema meelega soolan kala, küpsetan suvikõrvitsat, teen kasvõi pasteeti jne..
Viimasel ajal olen aga oma arvamust kõvasti muutnud. Nagu ütleb Anne Labrosse, on iga toiduelamus täiuslik kui ta lõpeb hõrgu magusa suutäiega- olgu see siis uhke pidusöök või argine perelõuna. Nii ta tõepoolest on- pisut väiksemad portsud eelroogi, sooje-külmi suupisteid, praade ja muud seesugust, aga lõpetuseks magusast magusam ja täielik rahulolutunne on garanteeritud. Kõige paremini vallandab õnnehormoonid muidugi šokolaad. Kulinaariasaladustesse ja šokolaaditeadusesse süüvimine on algajale raske, aga edu ei jää tulemata ja söögikorra lõpus süda hüppab rõõmust, rääkimata kepsakaks muutuvatest külalistest.
NB! Väikelapsed ja koduloomad ei peaks šokolaadi tarbima- liiga ergastav!

Sõnaseletused-
Kuvertüür on näiteks nii peen sõna, et VÕS-iski ei leidu, aga ei tähenda ta muud, kui spetsiaalset glasuurimisšokolaadi, mis on paremate sulamisomadustega ja jääb kaunilt läikiv ning krõps..
Ganache ei ole muud kui segu šokolaadist ja mingist vedelikust, tavaliselt koorest, aga võib ka mahlast, veinist jne. Kasutusel kommide täidisena. Sõna on prantsuskeelne ja tundub lihtsalt ülemäära uhkeldav.
Selgub, et ise komme teha on väga lihtne. Pealekauba tunnistavad just targad ja sõnaosavad inimesed, et nad söövadki peamiselt komme :)

Vaja läheb head glasuurimisšokolaadi (näiteks Odense tumedad šokolaadinööbid), silikoonvormi, väikest pintslit. Soovi korral kaunistusi, soovitatavalt söödavaid :) Soovi korral mandleid, pähkleid, kirsse või muud kommi sisse pistmiseks.

Ganache jaoks:
270 g tumedat kvaliteetset šokolaadi
120 ml rõõska koort 35%
5 spl punaveini (Chianti, Tokaj vms tugevamaisteline ja värvirikas)
1/2 tl geeljat toiduvärvi (punane), soovi korral

Punaveini ganachet peetakse üheks maitsvamaks. Mina kasutasin tavaveini asemel väiksemas koguses porti ja tulemus oli sõna otseses mõttes uimastav.

Sulata šokolaad. Lihtsaim mikrolaineahjus 30 sekundiste intervallidega, vahepeal segades. Kuumuta rõõsk koor. Sega šokolaadi hulka ja lisa punavein. Jahuta külmkapis  ~1 tund.

Nüüd sulata glasuurimisšokolaad. Võta meelepäraste kujunditega silikoonvorm. Vala sulašokolaad 1/4 ulatuses vormi,  pintselda sellega ka küljed kokku, aseta külma ~2 minutiks. Korda seinte pintseldamist, aseta külma, pintselda- kuni seinad on läbipaistmatud. Täida vorm ganache-ga, aga mitte ääreni (muidu ei mahu šokolaad enam peale ja ääred tulevad karvased nagu pildil näha. Järgmine kord tulevad juba siledad!). Vala peale šokolaadikiht. Hoia külmas. Vala kommid vormist välja ja naudi, paku teistele või pane kaunisse pakendisse ja kingi!


Inspiratsiooniks sprinkle bakes.
Retseptis kasutatud Odense tooteid jagas kasutamiseks ja katsetamiseks Kalev.