Arbuus fetaga ehk daami keskpäev

Fuksiaroosa on minu ustav sõber, punase väike leebe õde. Temaga tahan koos olla, kui kõik teised on mind ära tüüdanud- avada pudeli veini ja rääkida sellest, mis mõeldud vaid parima sõbra kõrvadele. Fuksia kingib inspiratsiooni, äratab uinununud tunded, avab meeled ja annab jõudu, et töötada ka siis, kui oled tegelikult juba väga väsinud.

Kirjutab raamat 12 värvi. Tuntud moekunstniku raamat. Jälle!

Arbuus fetaga on aga  puhas klassika. Jälle! Absoluutselt avastamist väärt. Sellest retseptist ei ole moekunstniku raamatus kirjutatud. Ja veini ka keskpäeval ma reeglina ei joo.

Jõudu saab siit aga piisavalt!

Arbuus marineeritud fetaga

200 g fetat
1 peotäis basiilikulehti
1 sidruni mahl
oliivõli samas koguses kui sidrunimahla
musta pipart veskit
oliive

Lõika feta kuubikuteks ja lase üleöö seista hakitud basiiliku, sidrunimahla, oliivõli segus.  Arbuus lõika meelepärasteks tükkideks. Puista peale marineeritud fetat, oliive ja basiilikulehti (olenevalt meeleolust punaseid või rohelisi). Jahvata musta pipart veskist. Söö krõbeda saiaga.

Kitsepiimajäätis röstitud kirssidega

Mai- see on armastuse kuu,
siis õitseb lill ja laulab lind,
lööb lehitsema põõsas, puu
ning armu januneb su rind.
Kui õhtul jalutama läed,
siis paarikesi kõikjal näed.
Sa armasta kui oled noor!
Vaid armu põlgab vanamoor,
tal kahju kadund noorusest,
nüüd mures teiste voorusest.

Kirjutab 1939 kalendrite kuningas Naistesõber. Nüüd on mai möödas ja nii kiiresti nagu poleks teda olnudki. On pisut aega olnud, aga mitte piisavalt, et  lehitsevaid põõsaid imetleda ja armunud paare kadetseda. 

Kitsepiima ja/või kitsepiimajuustu jäätis on minu “seda lihtsalt peab proovima” listis juba kaua. Kaunis kaua on ka jäätisemasin minu juurde teed otsinud, aga pigemini on see hüüdja hääleks kõrbes jäänud. Haruldaselt peibutav retsept kitsepiimajäätisest etendas lõpuks siiski teatavat (päris suurt) osa ja ei saanud õlgu kehitama jäädagi, vaid tuli asi ära teha! Jäätisemasin on see kahekambriline (samaaegselt võimalik kaht erinevat jäätist teha) ja selline odavam versioon, kus konteinereid tuleb eelnevalt ööpäev sügavkülmas hoida. Jäätisesegu tuleb konteinerisse panna ja konteiner masinale tõsta, kus samaaegselt saab toimuma segamine ja jahutamine, mis ongi jäätise valmistamise põhimõte.. Ja ollallaa! 20-30 minuti pärast on kreemine, minu ”tagasihoidlikele nõudmistele” igati vastav jäätis valmis! Pisut pehme ja tahab veel veidi sügavkülmas hoidmist.

Kitsepiimajäätis 

1/2 liitrit kitsepiima (võib ka tavalist, aga ikka täispiima)

1 spl +1 tl maisitärklist

150 g pehmet kitsejuustu

1/4 tl peent meresoola

300 ml rõõska koort (35%-list)

180 ml suhkrut

60 ml heledat siirupit

Võta mõned lusikad külma piima ja sega tärklisega. Kuumuta ülejäänud piim, koor, suhkur potis keemiseni, keeda tasasel tulel ~4 minutit. Tõsta tulelt ja vispelda hulka tärklise-külma piima segu. Tõsta tulele tagasi ja kuumuta umbes minut kuni paksenemiseni. Vispelda kuuma piimasegu hulka pehme kitsejuust ja jahuta. Tõsta jäätisemasinasse. Valmis jäätisele sega hulka röstitud kirsid.

Jäätist võib teha tavalisest piimast ja kitsejuustust. Tavalisest toorjuustust ja kitsepiimast. Kitsepiimast ja kitsejuustust. Viimane versioon eriti suurtele kitsejuustusõpradele (mina!) ja neile, kel oma hea ja tuttav kitsepiimameister (minul!).

Röstitud kirsid

1/2 liitrit kivita kirsse (külmunud kirsside puhul sulatatud ja nõrutatud)

180 ml suhkrut

2 tl maisitärklist

Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Sega tärklis suhkruga ja siis kirssidega. Küpseta ahjus ~20 minutit kuni mullitab ja vedelik on peaaegu ära küpsenud. NB! Ahjus juurest ära minna ei tohi, kulub vaid hetk kui kõik on kõrbenud! Jäta jahtuma. Maitsestada võib Amaretto või muu kvaliteetse mandlinapsiga.