 |
| Peedicarpaccio kitsejuustuga Marco Pierre moodi |
Mis on ühist peedil ja purpur-kannatuslillel? Purpur- kannatuslille vilja all olgu siis mõeldud maracuja, passionfruit, granadill. Paraguailaste rahvuslill, kasvamas teistes sama mõnusates paikades nagu Brasiilia, Austraalia, Bali, California, Hawaii.. Mispuhul need kaks küll võrreldavaks saaksid? Kirevili sosistab ju nii eksootilises keeles. Peet nii lihtlabane, pealegi stiilitult odav. Küllap saab selline optimistlik kõrvutus ja kallutatud maailmapilt viidata aju puudulikule tööle ja otsmikusagara ülemäärasele aktiivsusele? Aga vot ei ole! Põhjus peitub kummagi vilja erutavates omadustes. Seades tähelepanu alla nii tervistavad jooned kui maitseelamused kui khm-khm potentsiravi.
Kahtlemata saab "peedist pesumasinale trumli", aga ilmselt ka kõige hõrguma roa. Tänu positiivsele meheaumõjule kogub populaarsust muidugi ka briti poissmeeste hulgas, aga mitte ainult. Moekas ja erutab hetkel kõiki maailma parimaid chef-e- täiuslikkuse ihalejaid ja neid, kes rahuldu rahuldavaga. Peedist annab nii mõndagi välja pigistada, mitte ainult äädikaleotist või värvitut borši. Olete ehk näinud viimases "Oma Maitses" Verru peete- trühvlitoorjuustu, kuivatatud puuviljapüree, aprikoosikastme, pohlade ja pähklitega..
Purpur-kannatuslille vili on aga maitsemeeli erutavamaid puuvilju üldse, eriti kui seda päikesekuumalt ja värskelt otse lusikaga süüa..Meie kliima puhul võimalus selle eheduse nautimiseks kasin. Maitsekütil tasub soetada pigem kvaliteetne püree. Ehmatuses ja esmakordselt tõdesin suurt maitsesarnasust meie astelpajuga. Ilmselt siiski mu otsmikusagara liigagar käitumine ja reaalsusega mitteklappiv nägemus.
Tundsin nii peeti kui passionfruiti koduste vahenditega vääristades suurt rahulolu. Peedipinnalaotuse retsept siin, passionikreem eelneval lehel.
Peedicarpaccio neljale
1 kg peete
meresoola
musta pipart
karp idandeid
lehtpeedi lehti
100 g kreeka pähkleid
1 pakk Esko talu tüümianiga salatijuustu
2 spl vahtrasiirupit
2 spl palsamäädikat
2 spl oliivõli
Osta poest ilusaid ümmargusi ühesuurusi väiksemaid peete. Koori, keera koos meresoolaga fooliumisse ja küpseta ahjus 180 kraadi juures umbes tund- lase jahtuda ja viiluta nii õhukeseks kui võimalik. Lao viilud taldrikule, piserda peale vahtrasiirupi, oliivõli ja palsamäädika segu. Jahvata õige veidi musta pipart. Võid kastmesegu sisse pressida küüslauku, aga ei pruugi. Lisa lehtpeedi lehti, murendatud juustu, röstitud pähkleid, idandeid.. Miks mitte pohli või jõhvikaid.
PS Otsmikusagarast on juttu palju, sest tulin äsja koolituselt. Õnneliku lapse koolituselt, kus pandi südamele, et jonniva lapsega ärgu püüdku hakkama saada aju vasak poolkera ja inimese ratsionaalne pool, vaid otsmikusagar. Ehk õnnelik laps kasvab õnneliku vanemaga, kellel endal optimismi tase kõrge ning "tass täis". See tähendab ka vanemat, kelle- üllatus-üllatus!- kõht on täis. Kahtlemata on parim aeg jonniva lapse mõistmiseks vahetult peale peedi ja kirevilja manustamist.
Kahtlemata saab "peedist pesumasinale trumli", aga ilmselt ka kõige hõrguma roa. Tänu positiivsele meheaumõjule kogub populaarsust muidugi ka briti poissmeeste hulgas, aga mitte ainult. Moekas ja erutab hetkel kõiki maailma parimaid chef-e- täiuslikkuse ihalejaid ja neid, kes rahuldu rahuldavaga. Peedist annab nii mõndagi välja pigistada, mitte ainult äädikaleotist või värvitut borši. Olete ehk näinud viimases "Oma Maitses" Verru peete- trühvlitoorjuustu, kuivatatud puuviljapüree, aprikoosikastme, pohlade ja pähklitega..
Purpur-kannatuslille vili on aga maitsemeeli erutavamaid puuvilju üldse, eriti kui seda päikesekuumalt ja värskelt otse lusikaga süüa..Meie kliima puhul võimalus selle eheduse nautimiseks kasin. Maitsekütil tasub soetada pigem kvaliteetne püree. Ehmatuses ja esmakordselt tõdesin suurt maitsesarnasust meie astelpajuga. Ilmselt siiski mu otsmikusagara liigagar käitumine ja reaalsusega mitteklappiv nägemus.
Tundsin nii peeti kui passionfruiti koduste vahenditega vääristades suurt rahulolu. Peedipinnalaotuse retsept siin, passionikreem eelneval lehel.
 |
| Peedipinnalaotus Eesti talujuustuga |
Peedicarpaccio neljale
1 kg peete
meresoola
musta pipart
karp idandeid
lehtpeedi lehti
100 g kreeka pähkleid
1 pakk Esko talu tüümianiga salatijuustu
2 spl vahtrasiirupit
2 spl palsamäädikat
2 spl oliivõli
Osta poest ilusaid ümmargusi ühesuurusi väiksemaid peete. Koori, keera koos meresoolaga fooliumisse ja küpseta ahjus 180 kraadi juures umbes tund- lase jahtuda ja viiluta nii õhukeseks kui võimalik. Lao viilud taldrikule, piserda peale vahtrasiirupi, oliivõli ja palsamäädika segu. Jahvata õige veidi musta pipart. Võid kastmesegu sisse pressida küüslauku, aga ei pruugi. Lisa lehtpeedi lehti, murendatud juustu, röstitud pähkleid, idandeid.. Miks mitte pohli või jõhvikaid.
PS Otsmikusagarast on juttu palju, sest tulin äsja koolituselt. Õnneliku lapse koolituselt, kus pandi südamele, et jonniva lapsega ärgu püüdku hakkama saada aju vasak poolkera ja inimese ratsionaalne pool, vaid otsmikusagar. Ehk õnnelik laps kasvab õnneliku vanemaga, kellel endal optimismi tase kõrge ning "tass täis". See tähendab ka vanemat, kelle- üllatus-üllatus!- kõht on täis. Kahtlemata on parim aeg jonniva lapse mõistmiseks vahetult peale peedi ja kirevilja manustamist.
Oh, mis peen koolitus. Meil aeg-ajalt esineb ka ikka jonnihoogusid juba, peaks vist ka otsmikusagara üles otsima :)
VastaKustutaMinu arust ei ole "granadill" õnnestunud eestikeelne vastand sellele viljale, aga "kirevili" meeldib mulle veel vähem (ingl. k. passionfruit viitab Kristuse kannatusele ristil ja mitte mingile erootilisele kirele). Kuni paremat sõna pole, lepin granadilliga :)
PS Peedipinnalaotus on imekaunis!
Aitäh Pille, põhjaliku kommentaari eest!
VastaKustutaMulle nimi kirevili kohe päris meeldib. Mul on selle viljaga päris isiklikud tõekspidamised! Kristuse kannatustega on loodetavasti seotud ainult kanntuslille õied. Fakt on see, et lehe-ekstrakt, mitte vili, tõstab viljastumise tõenäosust. Eks ta üks kõneväärt taim on pealaest jalatallani.
Aga "peen" kooolitus oli Maili Liinevi (end. Vesiko-Liinev)oma. Mulle lausa meeldis! Oli paljudest asjadest, mitte ainult jonni kohta. Aga jonnist niipalju, et pinges laps (eriti kui ta end väljendadagi õieti ei oska) elab oma pinge välja varem või hiljem. Nutt ja jonn on tegelikult üsna sama asi. Ja pisarad on hinge seep, ehk täitsa vajalikud kohe! Tuleb lastel end koduses diivaninurgas ehk nutupesas välja nutta lasta, et nad hiljem poes vms kohas enda pikaliviskamisega "häbi ei hakkaks tegema" :)
Selle teooria kohta on põhjalik raamat ka, mille nimi mul hetkel ei meenu, aga võin selle tarkadest paberitest järgi vaadata.