Pages

24 veebruar 2014

Peedisupp viinaga

Kõige päält rõhutame meie, et kogu eesti rahvas enesel õiguse arvab olevat suveräänsena ainuüksi oma poliitilist saatust määrata, täiesti suurriikide erihuvidest ärarippumata. 

Sellest seisukohast välja minnes, tunnistame meie tingimata tarvilikuks eesti täielise riiklise iseseisvuse, kui ainukese normaalse aluse, mille najal rahvas oma tulevikku ära määrata võib.

Elagu iseseisev eesti rahvariik!

Eesti ajaloolised kõned (1918)

Peet kui värske, magus ning  kirgas kohalik kangelane sobib hästi piduroaks. Supp sellest piduliku õhtusöögi sissejuhatajaks. Nägin vaeva, et end maitsestamisega tagasi hoida ja näpud tüümianist ja muust säherdusest eemal hoida. Oli seda väärt.

Peedisupp viinaga 
neljale

Kogused

  • 1 kana karkass
  • 1 koorimata sibul, lõigatud neljaks
  • 1 porgand, viilutatud
  • 1 sellerivars, viilutatud
  • 1 loorberileht
  • 1 küüslauguküüs
  • peotäis petersellivarsi
  • 2 vürtsitera
  • 4 valge pipra tera
  • 2 väiksemat peeti, kooritud ja riivitud
  • 3 väiksemat kartulit, kuubikuteks lõigatud
  • 120 ml rõõska koort
  • 30ml viina
  • 1 tl sidrunimahla

Valmistusviis

  1. Eemalda tervelt kanalt liha (fileed, kintsuliha) ja kasutada seda muu roa tegemiseks. Kuumuta ahi 160C, rösti tükeldatud kanakeret ahjus ~1 tund. Lisa veidi vett kui kõrbemisoht tekib. Pane kanekere koos küpsetamisvedelikuga potti, lisa 1,5 liitrit vett, soola, maitseained ja maitsetaimed.
  2. Keeda ilma kaaneta 1,5 tundi kuni 1/3 redutseerunud (vedelikku alles  1L).
  3. Kurna. Lisa peet, kartul, keeda  10 minutit või kuni kartulikuubikud pehmed. Jahuta. Lisa koor, viin, sidrunimahl. Maitsesta lõplikult soola, pipraga.
  4. Serveeri hakitud murulaugu, puljongist võetud porgandi, tilli ja vahustatud koorega.
     
    Allikas: poola päritolu vanaemalt, seraiaalist My Kitchen Rules

03 november 2013

Šokolaadikook

Pikad ja pimedad õhtud on kätte jõudnud, lubades sedasorti suurepäraseid hetki, kus tegutsemine annab maad unelemisele.  Vaimne muutub tähtsaks, näeme rohkem unenägusid ja märkame ebatavalist, teises mõõtmes, teistes asjades. Neid hetki jääb aina vähemaks, aga seda väärtuslikumad nad on.
 
Küllap on looduse rütmiga kooselamine mõistlik ja sellele risti vastupidine käitumine- suvel puhkamine ja talvel töö rühkimine on üks ebaloomulik ning lõputu vastuvoolus ujumine.  Sügis  ei ole kole, sünge ja mõttetu periood, mis takistab elamast, vaid mõnusaim unistamise aeg. Unistamine on aga tegelikult üks suur lõbu! Unistada tasub kohe suurelt, väga paljudest unistustest saab tegutsemisperioodil reaalsus, aga mis saaks niimoodi me reaalsusest, kui neid unistusi poleks olnud?? Tsiteerin Tiit Pruulit - unistustemaal ei kehti klassikalise füüsika aja ja ruumi mõiste, siin ei ole riigipiire ega ületamatuid ookeane. Unistusemaal pole raha- ega peremuresid, muust  igapäevasest tühjast-tähjast rääkimata. 
Unelemiseaja parim kook on just selline, kus šokolaadikogus ületab tavamõõtmed.
Retsept kuulub Mick&Matt tiimile ja pärineb šarmikast teleseriaalist My Kitchen Rules.


Šokolaadikook

 

Taigen
185g (11/4 cups) nisujahu 

25g (1/4 cup) kakaopulbrit

55g (1/3 cup) suhkrut
150g külma võid

1 munakollane


Šokolaaditäidis
350g tumedat šokolaadi
80ml (1/3 cup) kõige rammusamat rõõska koort
4 munakollast
2 muna
55g (1/4 cup) suhkrut
 

Serveerimiseks
vaarikaid
 




1. Taigna valmistamiseks sõelu jahu ja kakaopulber kaussi. Sega juurde suhkur ja näpi juurde külm või. Kui taigen on puruks näpitud, sega juurde munakollane ja suru taigen palliks. Hoia külmkapis 30 minutit.
2. Eelkuumuta ahi 180C. Rulli taigen 2 küpsetuspaberilehe vahel õhukeseks kettaks. Suru   24cm koogivormi põhjale ja külgedele. Perfektse tulemuse tarvis aseta äärtele ja põhjale küpsetuspaber, millele kalla raskuseks kuivatatud herneid vms..
3. Küpseta 15 minutit. Eemalda herned ja paber ning küpseta veel 10 minuti. Aseta 20 minutiks kõrvale kuni põhi on täielikult jahtunud
4. Alanda ahju temperatuur 160C. Täidise tegemiseks sulata šokolaad ja rõõsk koor veevannil või mikrolaineahjus. Sega ühtlaseks ja jahuta.
5. Vahusta munakollased, munad ja suhkur. Sega šokolaadiseguga. Kalla täidis jahtunud põhjale
6. Küpseta 30 minutit. Jahuta toatemperatuurile ja hoia külmkapis 2 tundi.
7. Võta kook vormist, lõika sektoriteks ja serveeri koos vaarikatega.










25 september 2013

Õunapitsa ehk pizza di mele

Kes armastavad väga õhukest krõbeda põhjaga pitsat (mina!), need armastavad ka selle magusat varianti.. õuntega. Pehme sulanud juustu asemel on pehme maitsev  sidrunimaitseline kreem pisukese kaneeli ja vanilli nüansiga. Serveerida vanillijäätisega.
Oijah!

Alljärgnevast kogusest saab 10 väikesemat või 1 suure.
500 g lehttaignat
8 suurt haput õuna
~2 spl suhkrut pealeraputamiseks

Kreem
70 g suhkrut
75 g maisijahu
10 munakollast
400 ml piima
100 ml vahukoort, vahustamata
1 kaneelipulk
1 sidruni koored, ilma valge osata

Eelkuumutada ahi 180 kraadini.
Kreemi jaoks vispelda suhkur, maisijahu ja munakollased ühtlaseks. Pane piim, 35% rõõsk koor, kaneelipulk ja sidrunikoor potti ning aja keema. Võta tulelt ja lase maitsetel imbuda nii 20 minutit. Kurna. Vispelda koore-piimasegu aeglaselt muna-maisijahusegu hulka. Pane tagasi pliidile, vispelda. Kui segu hakkab kergelt mullitama, tõsta kohe tulelt. Oht põhjakõrbemiseks on täiesti olemas.

Õunad koorida, lõigata pooleks ja siis omakorda viiludeks, nii 2 mm paksusteks.
Jaota lehttaigen 10 osaks ja rulli iga tükk nii õhukeseks kui võimalik. Lõigata ~10 cm läbimõõduga  rattad, teha kahvliga mõned augud sisse. Määrida peale kreemi ja laduda õunaviilud. Raputada õunaviiludele  pisut suhkrut ja küpsetada 20-30minutit. +5 minutit kui tegemist suure õunapitsaga.

Õunapitsat saab maitsta Viimsi Ubinalaadal, juba väga traditsioonilises kohvikus.


10 juuli 2013

Tomati gazpacho vaarika ja tšilliga

Eestimaa suvi muutub aasta-aastalt kaunimaks või läheb silm selgemaks ja nina koolitunumaks seda ilu tabama. Lainetavad moonipõllud ja rapsiväljad. Hullutav heinalõhn ja raudrohi. Jasmiin ja roosipõõsas vanas taluaias. Metsikud kivised rannad ja pikad liivased luited. Suitsusaun, äsja tehtud kaseviht ja külma tiigi kargus. Uimastavad või teravalt meeltesselõikavad sootaimed.  Lõputud metsad, pehme samblik, seene- ja okkalõhnaline. Äikese-eelne hingemattev leitsak.

Võta üks taldrik- helesinine kui silmapiir. 

Laota sellele  vaarikaid, värvilisi kirsstomateid. Punaseid, kollaseid, oranže- poolitatult. Murendatud mozzarellat, basiilikulehti, imeõhukesi värske tšillikauna krõmpsuvaid rõngaid, pehmet avokaadot, terveid kooreta röstitud  mandleid. Jahvata peale musta pipart veskist, puista soolakristalle ja piserda mahedat oliivõli.

Kõrvale tõsta kausikesega jäiseks jahutatud tomatisuppi. Kausikesse pane kaunis hõbekulbike supi tõstmiseks.

Külm tomatisupp valmista vuristades kokku ahjus küpsetatud kasvuhoonelõhnalised paksud tomatid, küüslaugud, sibulad, sellerivarred, paprikad ja kurgid. Maitsesta soola, suhkru ja punaveiniäädikaga. Jahuta.

Gazpacho

4 suurt lihatomatit
1 väike šalottsibul
1 küüslauguküünt
1 sellerivars
1 punane paprika
2 väiksemat kurki, kooritult
pool värsket tšillikauna
2 tl punaveiniäädikat
2 tl soola
1/4 tl suhkrut

Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Tomatitel eemalda südamik ja lõika tomatid risti  pooleks. Laota ahjuplaadile lõikeserv allapoole. Küpseta umbes 10 minutit. Kui küpsenud tomatid piisavalt jahtunud, koori ja pudita sõrmede vahel katki.
Pane tomatitükid koos vedelikuga blenderisse, lisa tükeldatud seller, sibul, küüslauk, kurk, paprika ja tšilli. Püreesta. Et semmned supi sisse ei jääks, aja lisaks läbi sõela. Maitsesta soola, suhkru, äädikaga parajaks. Jahuta.

Naudi kuumal suvepäeval.

28 juuni 2013

Maasika-rabarberisupp jogurtijäätisega

Kui superkokk Manu räägib, et saab toiduinspiratsiooni oma reisidelt, emakeselt looduselt ja “oma unenägus”, siis mina saan inspiratsiooni Manult või mõnelt teiselt tippkokalt. Unes näen ma äärmisel juhul oma põhitööd.

Niisiis maasikasupi idee Manu`lt, jogurtijäätis Vladislav Djatšukilt maikuu Oma Maitses. Just sellised on retseptid, mis mind otsekohe elevile ajavad. Lihtne, vaja vaid õiged asjad kokku panna.


Maasika-rabarberisupp

1 kg rabarberivarsi
400 g maasikaid
250 g suhkrut
300 g vett
veidi vanillisuhkrut

Puhasta rabarber ja lõika umbes 700 g kogusest ribadeks või kangideks. Pane kaussi, vala üle 100 g suhkruga ja jäta kaheks-kolmeks tunniks maitsestuma. Tükelda ülejäänud varred kuubikuteks ja tõsta kõrvale. Vala suhkrus seisnud rabarberikangid koos eraldunud vedelikuga potti, lisa vesi, ülejäänud suhkur ja maasikad ning pane keema. Keeda, kuni rabarber on pehme. Püreeri saumikseriga või aja mass läbi sõela. Pane uuesti tulele ja lisa keema tõusnud segule ülejäänud rabarberikuubikud. Keeda minut ja jahuta.
PS Minu supp tuli seekord vist kilost maasikatest ja 400g rabarberist. Nii on ka hiiglama hea.

 
Jogurtijäätis

4 lahtiklopitud munakollast
100g suhkrut
200 g 35% suhkrut
100 g maitsestamata jogurtit
1/2 vanillikauna
 
Sega munad, suhkur, koor, maitsestamata jogurt ja vanillikaun ning kuumuta, kuni munakollane kergelt pakseneb. Jahuta siis maha ja tõsta jäätisemasinasse, või kui seda pole, siis tõsta segu sügavkülma ja sega iga 20 minuti järel, et tulemuseks oleks pehme jäätis.









16 juuni 2013

Kitsejuustuvaht kirsikompotiga ja valged ööd

 
Nüüd jälle tulevad need valged ööd,
kus und ei saa ei taevas, maa, ei meri,
ei inimlaste ootus-ärev veri…


Marie Under

Kui muidu on ilusaim ootuse aeg, siis võib juhtuda, et kui valgeim öö päriselt kätte jõuab,  avaneb iseäranis lummav vaatepilt, kus päike loojub ja kohe ka tõuseb. See öö hämaraim hetk on kui ilmutus. Eriti just mere kõrgelt kaldalt vaadates. Viimsilastel veab iseäranis. Rannarahvas heljub Viimsi valgete ööde aegu oma muuseumi ja Kingu talu hoovil. Kauneim paik, kust kuulata mere tukkuvat pinda, kergelt vahuseid, laialt voogavaid kohinaid või mässava, taevani tuiskava maru algeid. Kui valgeim öö lõpuks käes, siis tuleb meeletu kartus, et kohe lõpeb suvi ära.

Viimsi valgetel öödel sai hiljaaegu maitsta täiesti uskumatuid itaalia hõrgutisi. Caponata`t, Cantuccini`sid näiteks rose-pipra ja ingveriga,  Foccacia`t Ciambelline`sid veini sisse kastmiseks, Baci di Dama (memme musi lastele või kurva lirva ohe täiskasvanute programmis), šokolaaditrühvleid ka koguni tonka oaga, Amaretti kooki, Tramezzini`d tuuni-oliivimäärdega, mahlast apelsini- polenta kooki, korvikesi spinati-ricotta ja tomati-anšoovisega, sibulamoosiga juustusaiu jne, jne. Kõige krooniks kodused limonaadid nagu basiilik+sidrun, rosmariin+rabarber, hibisk+ laim.

Alljärgneva retsepti 3 esimest rida on Imre Koselt, kes üks väheseid lahkelt oma retsepte jagamas, selle asemel, et neid kramplikult enda teada hoida. Sest nii on pigem lahe, kui asi elab oma elu edasi, saab lisandusi, täiendusi ja sünnib hoopis uues versioonis. Nii täpselt just juhtuski.



Kitsejuustuvaht kirsikompotiga
4 suurt portsu või 8 väiksemat

400 g pehmet kitsejuustu (parim Eesti tootjalt, värskelt)
200 g 35% koort
2 tl vanillisuhkrut  (seda õiget, mustade tükikestega)

400 g kivideta kirsse
150 g moosisuhkrut
sorts sidrunimahla
sorts vett
törts Amarettot, soovi korral

Vahusta vahukoor vanillisuhkruga. Sega vähehaaval kitsetoorjuustuga. Kitsetoorjuustu võib ka enne segamist veidi vahustada. Pane mõneks tunniks külmkappi.
Kirsid pane koos moosisuhkru, vee ja sidrunimahlaga potti ja lase tasasel tulel tasaselt keeda, nii 15 minutit. Lisada võib mõned lusikad mandlilikööri. Jahuta korralikult. Pane mõneks tunniks külmkappi.
Tõsta lusikaga kitsejuustuvahtu anumasse, tõsta peale kirsikompotti. Kaunista värskete kirssidega.  Paku juurde amaretti`t või muud itaaliapärast küpsist.


Alljärgnev kiirkeelekursus on Stockmanni ülevaade traditsioonilistest itaalia küpsistest ja küpsetistest
  • Taralli: traditsiooniline soolane kringel Apuliast. Sisaldab oliiviõli ja kuulub aperitiivide juurde.
  • Grissini: pitsa valmistamiseks kasutatud taignast küpsetatud pikk, kuiv leivapulk, mida pintseldatakse veega ja puistatakse üle soolaga. Soola asemel võivad need olla kaetud ka seesamiseemnete, maitsetaimede või pähklitega.
  • Savoiardi: pikergune krõbe küpsis, millest valmistatakse ka näiteks tiramisut.
  • Soli-kuivik: suhkruta väike küpsetis.
  • Cavallucci: kastanijahust küpsetatud kuiv küpsis.
  • Amarelli: küpsis ainult jahvatatud mandlitest, maitseks mõrumandleid.
  • Amaretti: kuiv mõrumandliga maitsestatud munavalgeküpsis. Kasutatakse purustatuna ka näiteks õuna või pirnipudingite maitsestamiseks.
  • Cantuccini ehk Prato kuivik: mandliküpsis Prato piirkonna mandlitest.
  • Panforte: Sienna leib, kuivatatud puuviljad, mandlid ja pähklid ning maitseained. Valmistatakse armulaualeiva põhjale.
  • Panettone: brioche taignast küpsetatud suur ja pidulik sai. Classico on maitsestatud rosinate ja sukaadisidruni koorega, leidub ka muid variante. Traditsiooniline jõuluküpsetis.
  • Polendina: kastanijahust küpsetatud kuiv kook, mis puistatakse üle kakaopulbriga. Jõuluküpsetis.
  • Pandoro: tähekujuline pidulik küpsetis, mis puistatakse üle tuhksuhkruga. Võib kasutada ka pudingiteks.


    Kogulaua ilu, ühelt ja teiselt poolt vaadates.

    Kõik fotod tegi Britt (http://noadkahvlid.blogspot.com/).



17 mai 2013

Frititud sinimerikarbid kappari-sidrunimajoneesiga


Viimsi Taluturul on tulekul kalapäev, kus täiesti võimalik kokku põrgata mõne teada tuntud kalamehest kokaga nagu Korzets ja muu säherduse kalateadjama rahvaga.
Mereäärne isik võiks ju oma kaladest hõrgu roa vaaritamise käppa saada.
Räägitakse, et pop-up kalapuhvetist saab kohasülti ja rabarbrikooki ja suitsulõhepirukat ja Saaremaa kalarooga. Ümarmudil pidi üles astuma jne, jne..
Kõik see ilmaime leiab aset juba 25. mail kella 10-14 paiku.

Itaalia rannikualade kiirtoit on frititud mereannid, mida pabertuutust koos värketest sidrunitest sektoritega ulatatakse.
Kui nüüd kogu mereannivalikut kodupoes pole, siis kindlasti on meil saada  rannakarbiliha absoluutselt igale pangaarvele sobivas suuruses
Retseptist ilmus Oma Maitse mainumbris ja sellest jagub neljale maitsenärvi ergutavaks eelroaks.
Foto autor on aga hoopis Andra Kalda.



Frititud sinimerikarbiliha
 
500 g sinimerikarbiliha, nt külmutatud
125 ml jahu
1/2 tl soola
1 spl küüslaugupulbrit
näputäis cayenne`i
1 muna
1 spl piima
riivsaia
1/2 liitrit õli frittimiseks

Sidruni-kapparimajonees
 
125 ml majoneesi
30 ml sidrunimahla
1 spl hakitud kappareid
1 tl riivitud sidrunikoort
soola, musta pipart



 
Sulata sinimerikarbiliha, nõruta. Mitte mingil juhul ei tohi karbiliha veega pesta, kaob mõnus soolakas mereveemaitse. Jahu sega soola, cayenne`i ja küüslaugupulbriga.
Veereta karbilihad jahus, raputa üleliigne maha. Kasta muna-piima segusse ja veereta seejärel riivsaias. Lao frittimiseks valmis karbilihad mõneks minutiks taldrikule tahenema.  Kuumuta õli, ideaalis temperatuurini 185 kraadi. Küpseta karbiliha portsude kaupa, et õli liiga maha ei jahtuks. 3-5 minutit on piisav aeg kuldpruuni jume saavutamiseks. Tõsta frititud sinimerekarbid vahukulbil või näpitsatega õlist välja köögipaberile nõrguma. Puista peale pisut peensoola või jahvatatud meresoola, jahvata õige pisut pipart veskist.
 Sega majoneesiained omavahel. Jaga majonees nelja tillukesse kausikesse. Jaga frititud sinimerekarbid neljale taldrikule, torka juude mõned tikud ja tõsta igale juurde kastmekausike.