06 veebruar 2016

Safraniriis mandlite ja kuldsete rosinatega


Lähis-Ida köök on minu armastus. Küüslauk, vürtsköömned, kaneel- jah, see on minu teema. Sealkandis söön hummust ja ma ei saa sellest iial isu täis. Täiesti võimalik, et kebabid, shawarma`d (araabia kiirsöök), zaatar`id, baba ganoush`id võivad olla kõikuva kvaliteediga, aga hummus on alati ja igas söögikohas olnud maitseelamus nr 1. Arusaamatu, kuidas nii lihtsa toidu maitsed võivad olla nii nüansirikkad.

Lähis-Ida köök on värvikas, aromaatne, maitserikas. Värsked köögiviljad (no olid maailma parimad kohalikud kurgid), „kartulikotid“ vürtsidega ja hiiglaslikud vikerkaarevärvides läätsekotid poeriiulitel, lameleivad, muidugi kikerherned ja datlid, datlid, datlid, mereannid, oliivid ja oliivõli ning ürdid. Igas valmisvürtsisegus sisalduvad vürtsköömned, koriandriseemned, kaneel, cayenne-pipar, kardemoniseemned, paprikapulber ja safran. Kas pole imeline kooslus?


Mõned spetsialiteedid:
Araabia lameleib- kuulub iga söögikorra juurde
Baba ganoush- määre või dipikaste röstitud püreestatud baklažaanist, küüslaugust, tahhiinist, sidrunimahlast ja oliivõlist
Hummus- määre või dipikaste keedetud püreestatud kikerhernestest, küüslaugust,  tahhiinist, sidrunimahlast ja oliivõlist. Aromaatne, pähklise tekstuuriga, igavene lemmik!!
Muhammara- määre või dipikaste röstitud püreestatud paprikatest, kreeka pähklitest, granaatõuntest
Falafelid- frititud pallid kikerhernestest, sibulast, vürtsidest.
Tabouleh- salat bulgurist, kurkidest, tomatitest, rohkelt hakitud petersellist, mündist, rohelisest sibulast. Imeline lisand grill-lihale.
Fattoush- jällegi värskusest pakatav salat tomatitest, kurkidest, salatilehtedest, hakitud oliividest, peterselli- ja mündilehtedest, oliivõlist-sidrunimahlast kastmes, kohustuslik komponent ahjus röstitud lameleivast tšipsid.
Et minu õde arvas, et tema on parimat araabia toitu saanud minu köögis, siis olen nõus iidseid saladusi paljastama. Esialgu vaid lühidalt.
Claudia Rodeni safraniriisi retsept pärineb aastast 1968, ma polnud siis sündinudki, aga klassikud juba olid.

Safraniriis mandlite ja kuldsete rosinatega

  • 3 1/2 tassi vett
  • 3 spl kerget taimset õli
  • 1 tl soola  salt
  • 1/2 tl safranit
  • 2 1/2 tassi basmati-riisi
  • 2/3 tassi kuldseid rosinaid
  • 1/2 tassi mandlilaaste, st viilutatud mandleid

Claudia Rodeni sõnul on ideaalseim riis pika-teraline basmati. Õrna sandlipuuaroomi ja maitse, kerguse, terade eraldatuse tõttu. Aja suures potis vesi koos soola ja õliga keema. Pese riisi sõelal külma voolava vee all. Hõõru safraniniidid uhmris peenemaks. Lisa keevale veele riis ja safraniniidid, aja keema ja keera siis kuumus maha. Keeda tasasel tulel 20-30 minutit, kuniks kogu vesi on riisi imendunud. Tõsta pott tulelt ja lase veidi seista. Rosinaid hoia mõned minutid kuumas vees, kurna ja lisa riisile. Mandliviilud rösti kuival pannil kuniks need kuldesed ja aromaatsed (mitte kõrbenud). Lisa riisile. Sega, serveeri soojalt.

Algallikas: Claudia Roden, pretty woman, produktiivne retseptikirjutaja. 
Näiteks The New Book of Middle Eastern Food                

Veel eriti hurmavaid ideid Lähis-Ida toitudeks olen leidnud Greg Maloufi raamatuist, näiteks:
Greg Malouf, Artichoke to Za`atar: Modern Middle Eastern Food
Greg Malouf, Malouf: New Middle Eastern Food jne

Ja siis veel:
Ariana Bundy, My persian family recipes
Sarit Packer/Itamar Srulovich, Food from the Middle East
Anissa Helou, Sweet Middle East

Ja muidugi
Yotam Ottolenghi, Plenty
Yotam Ottolenghi, Jerusalem

Meie Dubaisse saabumine nägi välja nii, et peale riiki sisenemist suunati meie 8-liikmeline pere sujuvalt suuremat sorti takso peale, kes meid 100 kilomeetrise tunnikiirusega mööda 8-rajalist linnateed Jumeirah Beach Residence`i sõna otseses mõttes  lennutas. Mingeid laialt levinud legende,  et keha peab selles palavuses varbaotsteni kaetud olema, naistega ei räägita ja nägudekontroll on ülimalt aeglane, sest tüübid palvetavad kogu aeg, ma riiki sisenemisel ei täheldanud. Kell oli 4 hommikul, ootasime Bahar 1 oma korteriomanikku ja taksojuht ootas koos meiega. Oli aega vaadata inimesi ja kuidas kohalikud omavahel rääkisid püüdlikult inglise keeles, et mitte olla ebaviisakad meie vastu. Oli aega vaadata ringi korterelamu parklas ja kuna me seal peale Ferraride, Mercedeste, Porschede ja Lamborghinide suurt midagi ei märganud, hakkas meile koitma, et vist olemegi jõudnud maapealsesse paradiisi.

Iga järgnev päev meie esmamuljet aina süvendas ja ma ei oska öelda muud, kui kellel on selles riigis, millel on ambitsioon kõiges olla maailma nr 1, igav , saab see olla vaid tema enda süü. Oleme hiljemgi arutanud pereringis, miks meile seal niiväga meeldis. Igaühe kõrghetked on küll sõltuvat isiksustest olnud erinevad, aga me kõik oleme iga kell nõus araabimaale tagasi minema. 

Kristini kõrghetk ei olnud minu imestuseks mitte Dubai Mall ega Victoria Secrets, vaid overnight desert safari, see tähendab õhtut ja ööd kõrbes. Imeline õhk, imelised värvid, varjud, päikeseloojang, kaameli ja atv-sõit.  Hummeriga luidete tippudel kihutamine tõmbas adrenaliini kohe alguses taevasse. Ja kogu muu meelelahutus araabiamoodi- külluslik õhtusöök, pistrikuga mees, keerutav mees, maitserikkad shishad.  Ja varahommikul kaamelivillast tekid ja kogu perele kaetud laud kõrbetaeva all.


Kõrberatsu juht, kes meie adrenaliini kõrge taseme eest hoolt kandis
Keerutav mees












Perepilt




Shishahetked
Pistrikuga mees


Eduard nimetas oma top2 ülikiiresti- bassein ja üllatus-üllatus.. kollane maja.

Bassein- selgituseks, et korterelamu  tähendab araabiamaal tornmajade vahele jäävat imeliselt kaunist haljastatud puhkeala, koos mänguväljakute, purskkaevude, koskede, basseinide, poodide, restoranidega. Otseloomulikult oli kogu sooja veega bassein ainult Eduardi  päralt koos isikliku rannavalvega.          
Kaire basseinis
Atlantises





















Public beach in JBR. Jumeirah Beach Residence, Dubai.
JBR kodus, all ootab jälle soe bassein
Kollane maja- Emirates Palace. Ju pole pikka punasesse kleiti riietumine eriline hetk ainult naisele. Tuleb välja, et see on muljetavaldav tunne ka tema 5 aastasele pojale, kes emaga emotsionaalselt veel nii seotud on. Emirates Palace-i sisenemine nõuab teatavat dress-code. Ühtlasi saab pilgu peale visata maailma suurimale pärlile. Sisenemisel ei tohiks öelda, et lähed vaid vahtima, vaid kui keegi küsib, siis lähed kohtuma ja kohvi jooma.
Emirates Palace


Mother of Pearl

Minu isiklik kõrghetk oli aga see, et araabia on ülimalt turvaline. Mulle tundus esimest korda elus, et mu 5- aastase valvamine ei ole ainult minu perekonna mure, vaid terve riik hoidis tal silma peal- rannas, basseinis, tänaval, ühistranspordis, korterelamus.. Igal pool. Veepargis oli ausalt iga 5 meetri tagant inimene valvamas. Ja et ühistranspordis võis tunda end kui kuningalossis. Trammipeatus tänaval oli üleni klaasist (mitte pleksi-klaasist) ja konditsioneeritud. Metroojaam nägi välja nagu palee ning esimesed vagunid olid ainult lastele ja naistele. Tänavad ja ühine linnaruum olid luksuslikud, rahvast oli palju, aga ruumi oli lahedalt.  Alkoholi ei müüdud kuskil ja õllepurk näpus jõmisevaid tüüpe ei eksisteerinud. Kohalikud mehed olid üliheas vormis ja käisid ringi koos kahe-kolme lemmiknaisega (ametlikult pidavat sealmaal olema lubatud viis). Meeste valged kehakatted nägid välja piinlikult puhtad ja ülimalt triigitud, naiste ühtmoodi mustasid abayasid eristasid vaid üliluksulikud ja ülipeened detailid.

Imeline Dubai Marina, 7 kilomeetrit imelisi jalutusteid

JBR Walk- iga nädal uued meelelahutused


Üks maailam suurimast ja ilmselt kõige kaunimast mosheest asub Abu Dhabis. Grand Mosque Sheikh Al Zajed.

 

Meie Merka
Mutid hoos
Värvid, mustrid- imeliselt pehme oli sealne maailma suurim käsitsikootud vaip
Rattasõit vormelirajal. Kohalik tervisekindlustusfirma annab umbehääd rattad rahvale kätte täitsa tasuta. Ole ainult kohal ja mine sõida. Veel ekstreemsemate kogemuste nautijatele (nagu meie mehed olid) on uhiuued asfaltkattega rattarajad keset kõrbe Al Wathbas - 40 kilomeetrit Abu Dhabist.
Yas Marina Circuit Formula 1 rada
Kogu sõitu saatsid tuled ja viled

Kellel sellest veel väheks jääb, saab nautida wakeboardi.
Meie Henrik
Araabiamaal toimub kogu aeg midagi. Kui me küsisime, miks igal õhtul on enneolematu ilustulestik, selgus, et parajasti käib shoppingfestival. Kui osad me pereliikmed hüppasid vaid korra läbi golfi maailmameistrivõistlustelt, naasesid nad mitmeid-mitmeid tunde hiljem õnnetipul olevatena. Araabimaal on nimelt auhinnad sellised, et kohale tuleb kogu maailma paremik.
Meie reisi tegi aga eriliseks kahtlemata kohtumine vanade sõpradega, kes araabiamaal juba mõnda aega elavad. Päris kindlasti poleks me ilma nendeta taibanud minna kodu kõrval toimuvale Ladies night`ile, wakeboard`i rajale, rattasõitudele, õhtusele einele Galleria`s asuvasse Lemon Grass`i, Saadiyat`i randa, Bentley klubisse ja veel paljudesse, paljudesse kohtadesse. Ilmselt poleks ilma Wipsi-Kaire-Martata meil tekkinud seda imelist kodust ja oodatuse tunnet. Täname!



Non-stop summer Saadiyat`i rannas. Meri ja taevas saavad üheks. Sealkandis võib kohata flamingosid, rohelisi kilpkonnasid, delfiine.





















01 detsember 2015

Araabiamaa apelsinikook

Aga kui oli käes kahesaja seitsmekümne seitsmes ööaeg, ütles Šahrazad: “Rahvasuu teab ka veel rääkida, et Abd Allah ibn Abu Kiljaba ratsutanud ükskord oma kaotsiläinud kaameleid otsima. Ta rännanud Jeemenimaa ja Seebamaa kõrbeid pidi ringi ja jõudnud suure linnani, mis olnud kindlusemüüriga ümbritsetud, ja müüri tagant paistnud taevani kõrguvad paleed. Ja kui Abd Allah oli seda linna näinud, arvas ta, et saab seal ehk midagigi teada oma kaamelite kohta, ja seadnud sammud linna”.
Minu kõrvu on küündinud, oo õnnelik valitseja, et Abd Allah ibn Abu Kiljaba ütles: “Ja ma tulin oma emakaameli seljast maha ja sidusin ta jalad kammitsasse ja võtsin südame rindu ja läksin linna ja hakkasin astuma kindluse suunas. Ja ma nägin suurt kindluseväravat, millele pole maailmas võrdseid laiuse ega kõrguse poolest. Ja need väravad olid ehitud mitmesuguste valgete, punaste ja roheliste kalliskividega ja iseäranis rubiinide ja safiiridega. Ja kui ma olin seda näinud, siis panin ma nähtut kangesti imeks ja kõik siin paistis mulle nii suursugune. Ma olin jahmunud ja rabatud, aga ometi läksin ma kindlusesse sisse, ja ma nägin, et see kindlus on pikk ja lai justkui mõni linn. Ja kindluse sees olid kõrged paleed ja igas palees oli palju ruume, mis kõik olid kaunistatud kulla-hõbedaga ja rubiinide, safiiride, topaaside ja muude mitmevärviliste kalliskivide ja pärlitega. Ja isegi maapind oli seal suuri pärleid ja muskuse-, ambra- ja safranikuulikesi täis puistatud.”
1001 ööd

See retsept avaldati esmakordselt 1968. Raamatu nimi oli “Book of Middle Eastern Food” ja kirjatüki autor oli Claudia Roden. Klassika ei sure. Tol ajal polnud köögikombaine, apelsinid keedeti ja aeti läbi sõela. Meile sobis see isadepäevaks ja on ideaalne jõuludeks. Või siis 1001 öö muinasjuttudeks. Niiske, mahlane, aromaatne. Ilmselgelt tõeline klassik.


Araabiamaa apelsinikook


250 g mandleid, kooritud, jahvatatud
250 g suhkrut
6 muna
300 g kumkvaate (või apelsine, mandariine, NB! koos koorega)
1 tl küpsetuspulbrit



Pese kumkvaadid (või mandariini, apelsinid). Olenevalt sellest, mis suuruses vilju kasutad, keeda koos koorega 1/2 kuni 2 tundi. Jahuta. Eemalda seemned, püreesta.
Eelkuumata ahi 180 kraadini.
Vahusta munad suhkruga, sega juurde ülejäänud ained ja kumkvaadipüree.
Pane koogivormi küpsetuspaber, määri rasvainega. Kalla taigen vormi ja küpseta 45 minutit.

See koogipärl ei koltu ega vaheta värvi iialgi.



PS Nagu araablased ütlevad: He who has a certain habit will have no peace from it.
Otsides seekord araabiapäraseid toite, leidsin tõelisi imesid. Ühtlasi avastasin , et juba enne mind on neid imesid avastanud nami-nami Pille ja muidugi puhta-rõõmu Piret.

06 september 2015

Gruusia lihapirukas

 

Kodumaise toidu populariseerimiseks kuulutas Maaeluministeerium (kas pole tore nimi?) septembri Eesti toidu kuuks. Viisteist restorani võistlevad Veiselihameister 2015 tiitlile. Kuulutatakse välja parimad mahetooted, toimuvad tuhanded laadad, messid, üritused.

Laupäeval, 5. septembril kuulutati meie armsal taluturul- Viimsi vabaõhumuuseumis Eesti toidu kuu avatuks.
Kõik Eesti toidu huvilised olid lahkesti palutud toidutelki, kus hiiglaslikud lauad olid kaetud  koduleiva, kookide ja pirukate virnadega. Määrdeks kohapeal tehtud või. Täitsa tasuta.

Et eestlased on alati olnud maailma maitsetele avatud, sool ja pipragi pole Eesti päritolu, igal vanaemal oli kapis kaneel ja muu seesugune, siis veiselihapirukas on  seekord gruusiapäraste maitsetega.

Gruusia lihapirukas

Põhi: 

4 dl odrajahu (originaalis nisujahu)
½ tl soola
150 g võid
½ dl vett

Täidis:


500 g valget peakapsast
1 ½ dl vett
1 suur mugulsibul, lõigatud väiksemateks kuubikuteks
400 hakkliha (veiselihakuul loomahakkliha)
1 suur marineeritud kurk, lõigatud väiksemateks kuubikuteks
2 küüslauguküünt, purustatud
2 purki (á 70 g) tomatipastat
250 g hapukoort (või 1/2 kogust piima)
2 muna
2 tl õunaäädikat
1 tl majoraani
1 tl jahvatatud koriandrit
1 tl tsillipulbrit
1 tl paprikapulbrit
soola, musta pipart

Peale:


1 tass riivitud juustu

Gruusia lihapirukas ees vasakul
Näpi jahu, külm või, sool. Lisa veidi külma vett, sega taignaks. Pane pirukavormi põhjale küpsetuspaber ja paiguta sinna lahtirullitud taigen. Hoia külmas 1/2 tundi. Sel ajal valmista täidis.
Haki kapsas, pane koos vähese veega potti, lase keema ja hauta 20 minutit. Arvesta, et kapsas suudab imada hiiglaslikus koguses soola, seega ole maitsestmaisega ettevaatlik. Prae pannil väheses õlis hakitud sibul ja hakkliha. Maitsesta soola-pipraga. Sega kõik ained kokku. Maitse, lisa vajadusel soola. Kalla vormi põhjale, puista peale riivitud juustu ja küpseta 200 kraadi juures 40 minutit. 










02 september 2015

Pohla vürtsmoos


Pohl on sügise kroonijuveel.
Pohl sümboliseerib metsaminekut ja lennukat tarkuse-aasta algust!
Pohl on laialt levinud üle Eesti ja kasvab peamiselt männimetsades ja kuivemates rabades.

Kuna laenamine on eestlasele igiomane (räägitakse, et koguni 85% meie keelest on laensõnad), siis öeldes Valdur Mikita  sõnadega- mets on lunastus. Minu jaoks ongi metsas ja rabas käimine palverännak, lisaks lapsepõlverada,  isa jälgedesse astumine.

Kas võiks nüüd küsida, milleks arukale inimesele on sellist paralleelmaailma kultust üldse vaja?

Kes oskaks seda lõpuni seletada, on ehk mikita-teooriad, miks see reaalselt töötab:
1. Minemine perifeeriasse loob võimaluse sukelduda täiesti teise ajakihti. Metsas tekkivad väärt mõtted on vähem kui tunni kaugusel, enamik maailma rahvaid ei saa endale mitte kunagi sellist luksust lubada. Mets tekitab kohalolu, maagilist ja nõiduslikku mõtlemist.  Paigakultus alaku- Sepa kraav, Ohekatku.. Nendel sõnadel on võluvägi sees- minek aegade algusesse, juurteni.
2. Värske õhk ja füüsiline tegevus varustab aju paremini hapnikuga ja loov mõtlemine tekib kergemini
3. Ehk, et metsamaailm haarab kõiki meeli ja stimuleerib kogu aju.

Pohla vürtsmoos
Imeline  kaaslane kalkunipraele.


1 väike sibul, hakitud
1 suur õun, kooritud, lõigatud väiksemateks kuubikuteks
1 suur pirn, kooritud, lõigatud väiksemateks kuubikuteks
2 spl (30 ml) soolast võid
1 tass (250 ml) pohli
1/2  tassi (125 ml) suhkrut
1/2  tassi (125 ml) kollaseid rosinaid
1/2  tassi (125 ml) apelsinimahla
1 jalapeno pipar, hakitud
1 spl riivitud ingverijuurt
näpuotsatäis kaneeli
näpuotsatäis jahvatatud nelki
näpuotsatäis kardemoni
näpuotsatäis soola

Kuumuta suures, paksu põhjaga kaaneta nõus või, sibul, õun, pirn. Hauta kuniks pehme. Lisa kõik muu ja lase keskmisel tulel läbi kuumeneda veel 6-8 minutiks.
Jahuta. Lase seista vähemalt 3 tundi enne kasutamist. Säilib jahekapis nädala.

30 juuli 2015

Mustika ja pruuni või koogid

Armastus on see, mis algab nii,
et sellest arugi ei saa.
Vaid hinge ärevus hinge kord saabub salaja,
ja öid, mis ennegi on olnud uneta,
on rohkem veel.
Äkki tunnen siis, kuis miski haarab mind,
mis tundmatu ja uus.
Kui sinimeri nõnda lai ja ääretu,
ta nagu tormilaine määratu ja suur,
mind kaasa viib
Mind kaasa viib ja uued unelmad,
on nüüd vaid veel, mis meeli köidavad,
vaid ainus püüd on hinges nüüd.
Ükskõik, kus viibin ma,
on arm mu pilkudes.
Mind aitab ta taas mures suures,
kui sõber hea mind meeles peab.
Armastus on see, mis algab nii,
et sellest arugi ei saa.
Kuid, et tal lõpp on, ei suuda uskuda.
Vast alles siis, kui tähevalgus taevalael,
kord kustub taas.

On tõsi, et õues on sel suvel 10-12 kraadi sooja ja sajab vihma. Aga mis tähtsust sel on, kui Sinu armsad on Sinu ümber? Mis tähtsust ilmal on, kui Sa oled päev otsa looduses rassinud või lainetega võidelnud ja õhtul istud maha koos oma kallitega, olgu need siis Sinu oma armsad sõbrad või Sinu oma armas pere? Ja tegelikult olgem ausad- IGA PÄEV on tulnud ka päike välja ja viskab kõva 2o kraadi sooja. Kes kohal, see kohal!
Räägitakse, et mitte tuul ei ole sel aastal Eestis liiga tugev, vaid Eesti on lihtsalt NIII aeglane, et see nn kõva tuul on lihtsalt muu maailm,  mis meist mööda vihiseb. Nii on ka selle kohaliku tooraine ja saarte trendiga, mis on sel aastal ka koguni Eestisse jõudnud. Appikeene.. oled saartel ja saab süüa sama hästi kui pealinnas??? Jumal tänatud, et neil saarte kohtade pidajatel on oidu 12 euri praelesta eest küsida..
Selle koogitaigna retsept  on ka kohaliku tooraine mekast ja saarelt, nimelt Prince Edwardi saarelt. Selle koogitaiganaga on nii, et kui taignasõbrad kipuvad märkamatult veerandi taignakausist ära lakkuma, siis siin võib juhtuda,  et kuigi palju tainast ahju ei jõuagi. Pruunistatud või omab tõepoolest nii imelist magnetit nii lõhnas kui maitses..
 
Mustikakoogid
250 g võid
1 1/2 tassi (372 ml) suhkrut
4 muna
1 tl vanilliekstakti
1/2  liitrit (500 ml) värskeid mustikaid
3/4 tassi (185 ml) nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1/3 tassi (80 ml) tükeldatud pähkleid
1 tl kardmoni
näpuotsatäis soola
 

Või pruunistamine
Või pruunistamine käib nii, et tükelda või potti ja pane potiga pliidile keskmisele kuumusele (näiteks skaalal 10 pane 4). Ja siis unusta ta sinna. Ära sega ega tee üldse mitte midagi. Nagu joogas, sel ajal kui Sa MITTE MIDAGI ei tee, hakkavad asjad juhtuma. Või hakkab ka just “mitte midagi tegemise” ajal kenasti mullitama, niiskust eraldama ja karamellistuma. Kui või aroom muutub juba täiesti vastupandamatuks ja või sees on kenad pruunid tükid, tõsta pliidilt ja jäta jahtuma. 

Eelkuumuta ahi 180 kraadi. Sega jahtunud või ja suhkur. Sega sisse munad, vanilje-ekstrakt, seejärel sõelu sisse küpsetuspulbriga segatud jahu, tükeldatud pähklid, maitseained nagu sool ja kardemon (olgem ausad ma panin siis juba kaneeli ja muskaatpähklit ka). Originaalretsept näeb ette 8 ramekini vormi läbimõõduga 8 cm.  Kui Sul säherdused on,  siis määri need võiga ja täida 3/4 ulatuses taignaga. Küpseta 25 minutit.
Paku koos vahtrasiirupi (retsept on siiski Kanada päritolu) ja vahukoorega.
 
Jah, need on need asjad, mis paeluvad mind…



















12 juuli 2015

Siga, maks, sibulad ja seened

Igal aastal jaanipäeva aegu koguneb meie maakoju suurem seltskond rahvast. Ühel aastal üritasime seda asjaolu muuta, aga tekkis paras segadus, lapsed nutsid oma kauaoodatud suvevabadust, magamata öid ja kalaõngitsemistiiki taga, suurtel janunes hing üksteise ägeda seltskonna, tubateatri, arvestatava taseme saavutanud  laulu- ja tantsupeo, sauna ja kasevihavalmistamise traditsioonide järgi.
Et väärikas seltskond saaks ka väärikalt toidetud, siis tuleb plaani pidama hakata varakult, aga nagu ikka sünnib kõik viimasel hetkel,  aasta jooksul inspiratsiooniks olnud infokildudest ja mõnikord ka peo temaatikast. Peale pereisa sünnipäeva ja jaanipäeva enda rikkalike traditsioonide on igal aastal parajasti midagi lisaks toimumas, kas jalgpalli MM Brasiilias, improviseeritud filmivõtted või eksklusiivne rock-kontsert Taavilt.

Seekord ristisime kõik tulijad pagulasteks ja et neid harjutada oma uue kodumaa maitsetega, sai laud kaetud tradistiooniliselt. Värske soolakurk, marineeritud räimed, värske kartul tilliga, iseküpestatud leib, maitsevõi kadakamarjaga, vürtsikilud ja muidugi sealiha.

Maks ja seened said maitsed erinevatel  vastuvõttudel proovitust, liha suure tükina grillimise eelised said selgeks kokakoolis. Loomingulise tegevuse kõiki nüansse grammipealt kirja panna ei oska, aga iseendale pean spikriks jätma.

Paneeritud maks roheliste ürtidega, magushapus kastmes
Kanamaksa
Soola, musta pipart
Paneerimiseks mune, jahu, riivsaia
Praadimiseks õli
Magushapu tsillikaste
Petersell
Õli
Võta paar-kolm pakki kanamaksa. Puhasta kelmetest ja pane piima sisse pooleks tunniks ligunema. Kurna, kuivata. Veereta jahus, muna-piimasegus (soola-pipraga maitsetatud), pankos või riivsaias. Et suurema koguse korral ei oleks see üks suur mögistamine, siis pane suurema kausi põhja ainult 1 pannikoguse jagu riivsaia ja raputa maksatükke kausis ja riivsaia sees kuniks kogu riivsai on maksa küljes. Prae kiirelt rohkes kuumas õlis. Selleks pole vaja fritüüri, vaid kalla paksu ja sügava panni sisse lihtsalt veidi rohkem õli, aga mitte rohkem kui 1cm jagu.
Kanamaks küpseb kiiresti, kõige keerulisem on ära tunnetada kanamaksa küpsusastet – see tähendab, et ei tuleks liiga kuiv ega ka liiga toores.
Peale seda kanamaks glaseeritakse ürdiõli ja sweet chilli kastme blenderdatud seguga.
Selleks purusta suur kimp peterselli kvaliteetse mahedamaitselise õliga, sega hulka magushapu tsillikaste (mul kulus ~1/3 pudelit). Proovi ja maitseta mitu korda,  kuni paras maitse käes (ei liiga õline, ei liiga hapu, ei liiga soolane, ei liiga magus). Lisaks petersellile võib kasutada kõikvõimalikke meelepäraseid ürte.
Sega praetud maks glaseeringuga ehk kastmega läbi. Serveeri eraldi nõus.

Sibulad ja seened
Šampinjonid
Mugulsibulad
Võid ja õli praadimiseks
Soola, musta pipart
Balsamico-äädikat, pruuni suhkrut, sojakastet
Pane pannile nati õli.
Siis lisad šampinjonid sellised väiksemad – siis saab seened terveks jätta ei pea viilutama. Toit tuleb ilusam.
Praed veel natuke ja siis lisad balsamico-äädikat ning pruuni suhkrut ja sojakastet. Mina panin kõik maitse järgi, pead enda maitse järgi timmima parajaks. Peaasi, et liiga hapu ei jää.
Mugulsibulad lõika suurteks sektoriteks, prae eraldi rohkes võis, õige küpsusaste tuleb nii 1/2 tunni jooksul. Maitseta soola, musta pipraga.

Siga
Sea sisefileed vastavalt rahvaarvule
Põltsamaa mahedat sinepit
Soola , musta pipart
Kogenud grill-meistrid teavad rääkida, et pole paremat moodust liha küpsetamiseks kui suure tükina. Samuti ei tohi liha maitsestamisega liiale minna, 3 komponenti on maksimum, mida kasutada. Oluline on hea tooraine ja teadmine, et liha me ostame ikka hea  lihamaitse pärast, mida pole mõtet maitseainete kahurväega purustada. Samuti pole mõtet liha “moosi” sees marineerida, kui on hirmus isu marjaste maitsete järele, siis pigem pakkuda kastmena liha kõrvale.
Võta terved ühesuurused sisefileed, puhast kelmetest. Määri kokku sinepiga ja jäta 1/2 tunniks maitsetuma. Grilli terved fileed  tugeval kuumusel igast küljest nii 2 minutit. Puista peale head soola, jahvata musta pipart Jäta liha rahunema umbes 20 minutiks. Lõika 2-3 sõrme paksused ristikuidu viilud.  Liha on seest siis veel täitsa verine. Muretse suurem ilusam pott, aja kuumaks, pane potti praetud sibulad ja lihad. Sega ja jäta ~10 minutiks kuuma poti sisse seisma. Selle ajaga peaks liha saama parajalt mahlane, aga mitte enam verine. Kalla peale seened ja serveeri.


24 märts 2015

Aperol Spritz & Bombardino

Kui ma oma heale tuttavale olin kirjutanud, et  lähen sel aastal Itaaliasse suusatama ja olen üks suur kõrv tema antud söögikohasoovituste suhtes, ei läinud kaua kui telefon helises, mu hea tuttav talle ainuomases intelligent-sugestiivses kõneviisis asus oma erakordseimatest elamustest pajatama. Kiirest jutust käisid läbi nimed, linnad, saared, järved kõige ehedamas itaaliapärases häälduses ja kui sekka tuli endastmõistetav lause: „.. seda kohta pidas ka Pavarotti oma lemmikrestoraniks!“, oli mu huvi kruvitud juba nii viimse vindini, et palju ei puudunud, et oleks jätnud kõik muu sinnapaika ja tormanud lennujaama, et lähima lennukiga otseteed Itaaliasse põrutada.

Pavarotti oli ometigi mees, kes omas 'appetite for life'
Kuulsuse lennuk olevat alati täislaaditud pastat, küüslauku, sidruneid, kartuleid, sibulaid, juustu, meloneid, 1500 pudelit mineraalvett ja tohutus koguses Lambruscot- punast vahuveini, päritolult Emilia Romagna nagu suurmeister isegi.
Luciano mänedzeri sõnul olevat suur geenius mõelnud tihti ainult toidust. Mitte et talle meeldis vaid süüa (mis talle kahtlemata meeldis), vaid talle meeldis ka lõhn, nägemine, puudutamine, toiduelamusest rääkimine. Astudes ruumi olevat olnud tema esimene küsimus: 'What smells so good?'". 

Nii, et „La donna è mobile“- nõrk ja heitlik oled naisterahvas- iga mu ihurakk oli otsekohe nõus, et milleks Itaalias olles kulutada aega veel spordile, terve nädal tuleb pühendada kulinaarse ilu nautimisele. No tõepoolest, suusatada saab igal pool, selleks võib minna Austriasse või Sveitsi või.. aga oo Itaalia, kes siis Itaalias käies raiskab aega muule … 

Peale kõne lõppu ja vähekest rahunemist, meenus mulle, et ma oma perekonda, suusatamist, mägede suurust ja seal nii ligidalt tajutavat universumi kohalolu, lõputuid vaateid, mõnusat kiirust, rõõmu liigutamisest, lume-jää jõudu ja ilu ikka väga armastan ja vast ikka suusareisi päriselt ära ei jäta. Aga ei jäta ära ka nauditavaid söömaaegu Itaalias.

Juba apteeker Melchior ütles: „Inimese elu on üürike ja kui midagi teha, siis tuleb teha seda alati nii, nagu oleks see viimane kord. Uut võimalust ei pruugi Jumal anda.“ Olgu veel lisatud, et see lause öeldi ajal, mil apteekri perekond töötas kolm tundi ahju ääres nagu kellavärk. Kõik hammasrattad teadsid täpselt, mida nad peavad tegema ja milleks nad on üles keeratud.. apteeker pühendas oma lapsi vahvliküpsetamise saladustesse. 

Livigno pakub kõike. Lisaks lumegarantiile, erakordselt laiadele nõlvadele, erakordselt šarmikale külale, tax-free hindadele leiab Livignos tohutus koguses häid ja veel paremaid restorane. Naaberpizzeria ristisime “kohalikuks” ja pea igal õhtul nautisime sealset melu ja imelist sööki. 

Mägedes on ilm aga muutlik, ühel hetkel vajab ihu kuuma, teisel hetkel aga  jahutavat. 
Siin Põhja-Itaalia  jookide A ja B.


Bombardino

 

1 osa brändit või rummi
1 osa munalikööri, nt kuulsat Advocat`i
vahukoort serveerimiseks

Valmistamine

Sega brändi ja munaliköör. Aja kuumaks. Serveeri vahustatud koorega. Nimi tuleneb sõnast bomb ehk tegemist on tõelise pommiga. Tarbida ettevaatlikult, et suusapäev ei lõpeks varem kui planeeritud.

Aperol Spritz


Põhimõtteliselt on tegemist ka lihtsa jahutava suvejoogiga, väga levinud Itaalias.  Aperol (11%) on itaalia aperitiiv, veidi magusam kui Campari. Seega Aperoli puudumisel asendada Campariga.
  • 3 osa prosecco`t
  • 2 osa Aperoli 
  • 1 osa soodavett, toonikut vms
  • apelsiniviil

Valmistamine

Kalla mahukasse veiniklaasi jääd, lisa koostisained, sega, naudi!