29 november 2016

Maailma Parim Jõuluseapraad


Tume  meri, 
kuldne  pilveäär, 
haljas  roostik, 
keerlev  rannakäär ..
Debora Vaarandi

 


Luule on mantra. Annab energiat, inspiratsiooni, paneb kokkama.

Eestlase jaoks pole paremat liha, kui sealiha. See on kõige magusama ja kodusema maitsega. Minu vanaema väimehed kutsusid soolatud sealihast tehtud praetükke kompvekiteks. Suussulavalt magus. Et jõulutuled üle Eesti süüdatud, tuleb teha ometigi väike peaproov maailma parima jõuluprae küpsetamiseks. Olles äsja Eesti uusimast kulinaariamekast- Kuressaarest naasnud, ütlen, et värskelt sadanud lumes, talvine armas väikelinn, oma puust romantiliste majakeste, suveniiripoekeste ja butiikidega, väikese teatri, spaade ja tuhandete jõulutulede ning restoranidega, näeb välja just nagu iga Alpi linnake. Ainult söök on neli korda parem ja koguni ka odavam. Ja jahisadam ning merevaade, mida Austrias lihtsalt pole!!

Üks paremaid tükke jõuluprae jaoks on kamaraga sea kõht või külg. Just küljest tehakse peekonit. Peekoni potentsist on ometigi igaüks teadlik. Pane seatükk ööseks marinaadi. Küpseta kolm tundi 160- kraadises ahjus. Siis tuleb liha suussulav.



Maailma Parim Jõuluseapraad

1 kg seakülg

Marinaad:

2 sibulat

4 küüslauguküünt

50g Põltsamaa sinepit

100 ml toiduõli (üldsegi mitte oliivõli, vaid nt rapsiõli)

 4-5 tüümianioksa

Vurista saumikseriga valmis marinaad. Hinga sisse nohurohuks. Määri seakülg sisse ja aseta üleöö külmkappi. Järgmisel päeval puhast seatükk marinaadist ja aseta fooliumisse. Lisa soola, pipart, tüümiani. Küpseta 150-160 kraadises ahjus 3 tundi.

See retsept on Pavel Gurjanovi  ja ilmus Oma Maitse septembrinumbris aastal 2016.








10 oktoober 2016

Gruusia salat, pähklitega





Gruusia salat on sisuliselt kurgi-tomatisalat „s orehhami“. Kui võtta värsked tomatid ja mahlased, krõmpsuvad  kurgid, segada need purustatud kreeka pähklitega, saabki number 1 maitseelamuse. Salatisse tuleks lisada veel küüslauku, sibulat, ürte nagu koriander, estragon ja  punane basiilik- see teravatipuliste, sakiliste  lehtedega.. Mida niiske salvrätikuga kohvrisse pakkida ning siis iga päev vaikselt nuusutamas käia.






Gruusia salat


4 tomatit


4 keskmist kurki


1 sibul


1 küüslauguküüs, hakitud


100 kreeka pähkleid, purustatud


2 spl valgeveiniäädikat


1 spl vedelat mett


suur kimp koriandrilehti, hakitud


1 vars estragonilehti, hakitud

1 vars punase basiiliku lehti, hakitud

soola, pipart


Tükelda kurgid, tomatid. Lõika sibul väikesteks kuubikuteks. Sega purustatud pähklite ja ülejäänud ainetega.




On asju, mis kunagi ei muutu. Mõni lõhn, maitse või olukord võib kanda meid hoopis teise aega ja kohta. Gruusias ei ole viimase 25 aastaga palju muutunud. Meil on ühine minevik, aga kahjuks mitte ühine olevik.

Eestlane on Gruusias võlusõna, mis avab kõik uksed. Oleme „pribaltikist“ ja „pääsenud“. Pole meil ahneid lihtrahvast mittehoolivaid juhte, kõigile avatud piire ega üksieksisteerimise kaitsetut tunnet.


Gruusias söömisel ei suuda keegi oma emotsioone varjata- igas restoranis on portsud hiiglaslikud ja maitsed täiuslikud. Tänavatel käib elav kaubandus – koduveiniputka, õllesaal, kodukanaputka, juurviljapoes võtab ürdivalik jalust nõrgaks, kohe järgmisel tänavanurgal lõhnavad värsked saviahjust tulnud puri`d. Kanad ei ole sinised, vaid harjumatult kollased, ilusate kollaste varvastega. Veini valmistamise traditsioonid on 8 000 aastat vanad ja koduveiniputkas pannakse plastikpudelisse selline jumalik nektar, et joo palju tahad, pea valutama ikka ei hakka. Ise joovad grusiinid kuiva valget, magusat punast saadetakse maiastele hiina ja jaapani prouadele. Peale seda kui vene turg suleti (kes suudavad konsumeerida igat rüübet), on hakatud panustama ka kvaliteeti.

Kahheetia on üks väheseid kohti, kus külavaheteed on asfalteeritud ja see on Gruusias juba väga suur rikkuse näitaja.


Viinamarjavedu Kakhetia moodi


Aga Tbilisi rohketes restoranides (meie lemmik Akhali Gemo) kannavad vanakoolikelnerid laudadele  veini, lastele limonaade. Siis külmi suupisteid köögiviljadest ja värskeid salateid, juustuvaagnaid, seejärel savipottides hautisi, hiiglaslikke hinkaale jne, jne.

Hatšapuri, maailma hõrguima sulguniga, on tänavatoit ja see pirakas „soe juustusai“ maksab 80 kohalikku senti, mis on umbes 30 eurosenti. Samal ajal maksab naabrimees Rooma peenes hotellis oma sooja juustusaia eest 18 eurot. Peale Gruusiat ei ole rahakotis oluliselt tunda, et oled reisil käinud. Kohalikel on hea meel, et me nii hästi maksame ja meie oleme õnnelikud, et oleme nii odavalt saanud. Õnnetunnet varjutab ainult, et 3-st lisakilost tuleb pärast vabaneda.

Kõigele lisaks elasime me mugavas majas, milles oli meie päralt nii palju korruseid, et ainuüksi lambipirnide vahetamiseks kulub paaril mehel 3 ööpäeva.

Meie võõrustajad olid erudeeritud, vaimukad vestlejad ning erakordselt lahked, vabastades end mõnel päeval ja ööl tähtsatest ametkondlikest kohustustest, et perekondlikus ringis Gruusiat avastada.

Et Gruusias on menüüd tüsedad ning mitukümmend lehekülge pikad, siis olime õnnelikud, et keegi meid piinlikust olukorrast vabastas ja tellis meie eest.


Mõned tähtsamad hõrgutised:

Gruusia salat
Sulguni- maailmas kõrgelt hinnatud soolakas mozzarella-taoline juust. Suli tähendab gruusia keeles „hing“ ja guli „süda“. Eriline hõrgutis on õhukesed sulguniviilurullid täidetud pipramündiga maitsestatud kodujuustustaolise massiga. Ja Borano- „gruusia fondüü“, see tähendab sulatatud sulguni tuuakse lauda savinõus.

Imeruli hatšapuri- klassikaline ümar (Tbilisile omane) kuju, lisaks sulgunile sees ka imeruli juustu.

Adjaruli hatšapuri- lootsikukujuline, keskele lisatakse toores muna.

Marineeritud toidud- näiteks jonjoli, maitselt meenutab kappareid. Grusiinid võivad turistile nimetada neid marineeritud akaatsiaõiteks. Tegelikult marineeritakse nii õisi kui seemnekodasid ning pärinevad need hoopis kaukasuses laialt kasvavalt stafülea-põõsalt, inglise keeles bladdernut, ladinakeelselt Staphylea colchica. Jonjoli on nii kuulus eelroog, et Lõuna-Osseetia piiri ääres riskivad metsa läinud korilased vene sõdalaste poolt vangistatud saada.

Puri- saviahjus küpsetatud lootsikukujuline sai.

Pkhali- püreestatud köögivilja, kreeka pähkli segu. Uhkemates kohtades on vaagnal vähemalt 5 värvi pkhalisid. Punane on peediga (maitsestatud koriandri, kurkumi, estragoni, fenkoliseemnetega), roheline spinatiga jne

Täidetud köögiviljad, olgu need siis baklazaanirullid (badrijani) või paprikalootsikud.

Marjased ja puuviljased kastmed, kuulsaim neist tkemali- ploomikaste, ja muidugi adžika- terav tšillikaste

Svaneetia sool- kuulus maitsesool koriandri, küüslaugu, tšilli, safraniga

Hinkaalid- hiigalslikud „pelmeenid“, mida süües ei tohi tilkagi sisust maha minna. Esmalt jood seest ära puljongi, maitsed liha- või seenetäidist ja lõpuks sööd ka taigna ära.

Hartšoo- suppide supp, keedetud loomalihast, tummisust annab riis, maitseid muidugi koriander, khmeli suneli, tšillid.

Rikkalikud oa-hautised savipottides- lobio.

Chkmeruli- piimas küpsetatud kana rohke küüslauguga.

Kala süüakse harva, aga kindel hitt on forell granaatõunakastmes (narsharab).

Magustoite on vähe, aga need on hullult tervislikud. Tänavatel ripuvad pikad viinamarjamahlast vorstid pähklitega- churchkhela. Baklava on kreeka pähklitega. Gozinaki- mee ja pähkli maius.
Kauneim vaade Tbilisile on Narikala Fortressist
Tbilisi on ehitatud soojadele väävliveeallikatele, kuhu minemata jätta oleks patt. Abanotubani.
Rahu sild

Jäämüts (kazbegi) paistab


Tavaline seltskond
Kaukasuse uskumatu ilu

Poolel teel Kazbegi
Borjomi veed


Alkaltsikhe. Rabath- üks väga korda tehtud kindlus.

Gruusia lõputud teed. Et sõita 200 km, kulub terve päev ja paar lõhkist rehvi.



Gergety Trinity Church- Gruusia kõige kuulsam maamärk

Vardzia koobaslinn. Omaaegne usuline keskus, kus elas 50 000 inimest. Koopad olid mäeseina uuristatud 13 korrusel. Pildil Sirje- meie "Gruusia ema"
Tbilisis asuv Gruusia ema





















11 august 2016

Maroko lambahautis


Helsinki on meie lähim suurlinn. Helsinki on tegelikult hiiglasuur. Kaugeltki  mitte ainult see ala, mis jääb Länsisatama ja Aleksanterinkatu või Mannerheimintie vahele.

Helsinkis on kogu aeg midagi uut. Miljoniprojekte, rahvuskööke. Helsinkis on avastatud, et meri tõmbab inimest vääramatu jõuga ja pole õige seda alahinnata.
Seega sea sammud Hernesaarile.
Viikingist filminäitleja ehitas sinna miljoneid maksnud avaliku sauna. Räägitakse, et mitte keegi ei soovinud nii veidrat projekti finantseerida. Nüüd aga selgus, et sauna (sealhulgas suitsusauna) ilma broneeringuta juba naljalt ei pääse. Merele avatud terrassid  kihavad nagu korralik sipelgapesa- nii peeneid ülikondi ja selles chilli`jaid pole varem nähtud.

Naabruses (Eira) asub ka põhja-aafrika köögile pühendunud Sandro. Sealsed brunch`id on samuti enneolematud. Koha rajaja ja visionäär on välja andnud oma kokaraamatu, iga retsept on minu arusaamist mööda 100% toimiv.

Kui kõht marjasöömisest hele ja varbad  plätudes külmetavad,  on paras aeg vahelduseks midagi tummisemat põske pista. Lihtsalt nii eriliselt hea maitseb see lambahautis, eriti kui sinna hooajalist värsket koriandrit lahke käega peale visata.

 Maroko lambahautis

Koostisained:

1 kg lambatükke, selliseid, kus on toruluu sees, mis on maitseandja

3 spl oliivõli

100 g kuivatatud musti ploome (osades kohtades müüakse selliseid pehmeid „kuivatatud“ musti ploome, mida poel vaja eelnevalt isegi leotada)

50 g mandleid

50 g seesamiseemneid

2 küüslauguküünt (suurt ja mahlast ikka)

1 sibul

50 g varssellerit

1 tl jahvatatud vürtsköömneid

1 tl erinevaid pipraid

1 kaneelikoor

1 tl ingveripulbrit (alati on etem riivida värsket juurikat)

näpuotsaga safranit

1 tl mett

1 l köögiviljapuljongit

soola

värsket peterselli, koriandrit kimpu seotult ja pealeraputamiseks

 
 Sandro brunch

Valmistamine:

Rösti kuival pannil mandlid ja seesamiseemned

Kuumuta „tagine“ nõus (maroko pott) või muus raskes ahjupotis õli ja pruunista selles lambatükke igast küljest. Raputa jämedat soola. Koori ja viiluta sibul, küüslauk, sellerivarred. Lisa need potti ning kuumuta 2-3 minutit. Lisa vürtsköömned, piprad, kaneel, ingver, safran, mesi. Kuumuta veidi veel, masseeri liha korralikult mee ja maitseainetega kokku. Vala peale puljong, lisa kimpu seotud koriander/petersell ja hauta madalal kuumusel paar tundi. Võta kimbud välja.  Lisa mustad ploomid, mandlid, seesamiseemned  ja hauta veel 20 minutit.

Serveeri kuskussi ja jogurtikastmega (maitsestamata jogurtisse lisa soola, pipart, pressitud küüslauku, münti, peterselli, sidrunimahla).

Nagu ütleb Eia Uus "on meie aastaaegade vaheldumises poeesiat ja elutõukeid, mida ühtlases troopikas kulgedes napib".  Ausalt öeldes ma ei kujuta ette elu 12 kuud plätudes. Mulle meeldib, et loodus tuletab meelde nii aja möödumist, kui ka seda , et alati on uus algus.
Igati merele avatud Löyly



Selfitajate lemmikkoht
Löyly`s on disaini rohkem kui rubla eest. Puitu ei ole millegigi töödeldud. Asjad, inimesed ei pea jääma uhiuue ja  värske välimusega, loomulikus vananemises peitub tegelik ilu.

07 mai 2016

Küpsetamata juustukook mustikaga

Emadepäevaks ärkavad ka kõige unisemad koogiküpsetajad.
Värsket pressib uksest ja aknast, külmkapid pretendeerivad parima kaalujälgija tiitlile ja ootavad tühjenendamist.
Musträstaste kisa saatel mustikad sulama ja kõik muud  ained samuti toasooja.
Ja nagu alati,  on kõige kiirem ja parem abimees nami-nami
Väike värvi- ja stiilimuutus ning uus kevad võib alata!

Küpsetamata juustukook mustikaga

Põhi:
200 g Digestive küpsiseid                                                                                      
80 g sulatatud võid
1 tl ingveripulbrit
1 tl kaneeli                                                

Kate:
400 g maitsestamata toorjuustu                                                 
250 g valget šokolaadi                                                
1 dl mustikamahla (püreestatud mustikad, sõelutud)
2 dl 35% rõõska koort                                                
1 sl suhkrut                                                
1 tl vanilli                                                 
2 suurt laimi, mahl ja koor

Kaunistuseks:
söödavaid lilli (kui oled ise kasvatanud ja pole taimekaitsevahendeid peale piserdanud, siis võid need ka päriselt ära süüa)
mustikaid

Riivi küpsised, sega sulanud või ja kaneeli/ingveripulbriga.
Kalla küpsetuspaberiga kaetud koogivormi põhjale ja pressi käega ühtlaseks. Küpseta koogipõhi 200 kraadi juures 10 minutit. Jahuta

Rõõsk koor vahusta suhkru ja vanilliga tugevaks vahuks. Klopi toasoe toorjuust mustika- ja laimimahla,  riivitud laimikoorega ühtlaseks.
Valge šokolaad sulata mikrolaineahjus  ja lisa toorjuustule. Sega ühtlaseks. Lisa ettevaatlikult ka vahukoor ja sega ettevaatlikult, aga hoolega kõik ühtlaseks. Vala segu jahtunud põhjale ning aseta külmikusse tahenema.
Parem lasta koogil külmkapis seista üleöö.


Retspeti alllikas: nami-nami, kes on selle omakorda mugandanud Eliise toidublogist


NB! Foto on kasutatud,  autoriks Linda Lomelino http://www.callmecupcake.se/
Just see konkreetne imeline foto,  ajendas mind looma oma versiooni "mustast" valge šokolaadi juustukoogist. Saan aru, et tigeda eesti kontekstis on see midagi ebatavalist, aga rootslanna vastab: Dear Marju, Of course you can use it! So glad you were inspired!!

06 veebruar 2016

Safraniriis mandlite ja kuldsete rosinatega


Lähis-Ida köök on minu armastus. Küüslauk, vürtsköömned, kaneel- jah, see on minu teema. Sealkandis söön hummust ja ma ei saa sellest iial isu täis. Täiesti võimalik, et kebabid, shawarma`d (araabia kiirsöök), zaatar`id, baba ganoush`id võivad olla kõikuva kvaliteediga, aga hummus on alati ja igas söögikohas olnud maitseelamus nr 1. Arusaamatu, kuidas nii lihtsa toidu maitsed võivad olla nii nüansirikkad.

Lähis-Ida köök on värvikas, aromaatne, maitserikas. Värsked köögiviljad (no olid maailma parimad kohalikud kurgid), „kartulikotid“ vürtsidega ja hiiglaslikud vikerkaarevärvides läätsekotid poeriiulitel, lameleivad, muidugi kikerherned ja datlid, datlid, datlid, mereannid, oliivid ja oliivõli ning ürdid. Igas valmisvürtsisegus sisalduvad vürtsköömned, koriandriseemned, kaneel, cayenne-pipar, kardemoniseemned, paprikapulber ja safran. Kas pole imeline kooslus?


Mõned spetsialiteedid:
Araabia lameleib- kuulub iga söögikorra juurde
Baba ganoush- määre või dipikaste röstitud püreestatud baklažaanist, küüslaugust, tahhiinist, sidrunimahlast ja oliivõlist
Hummus- määre või dipikaste keedetud püreestatud kikerhernestest, küüslaugust,  tahhiinist, sidrunimahlast ja oliivõlist. Aromaatne, pähklise tekstuuriga, igavene lemmik!!
Muhammara- määre või dipikaste röstitud püreestatud paprikatest, kreeka pähklitest, granaatõuntest
Falafelid- frititud pallid kikerhernestest, sibulast, vürtsidest.
Tabouleh- salat bulgurist, kurkidest, tomatitest, rohkelt hakitud petersellist, mündist, rohelisest sibulast. Imeline lisand grill-lihale.
Fattoush- jällegi värskusest pakatav salat tomatitest, kurkidest, salatilehtedest, hakitud oliividest, peterselli- ja mündilehtedest, oliivõlist-sidrunimahlast kastmes, kohustuslik komponent ahjus röstitud lameleivast tšipsid.
Et minu õde arvas, et tema on parimat araabia toitu saanud minu köögis, siis olen nõus iidseid saladusi paljastama. Esialgu vaid lühidalt.
Claudia Rodeni safraniriisi retsept pärineb aastast 1968, ma polnud siis sündinudki, aga klassikud juba olid.

Safraniriis mandlite ja kuldsete rosinatega

  • 3 1/2 tassi vett
  • 3 spl kerget taimset õli
  • 1 tl soola  salt
  • 1/2 tl safranit
  • 2 1/2 tassi basmati-riisi
  • 2/3 tassi kuldseid rosinaid
  • 1/2 tassi mandlilaaste, st viilutatud mandleid

Claudia Rodeni sõnul on ideaalseim riis pika-teraline basmati. Õrna sandlipuuaroomi ja maitse, kerguse, terade eraldatuse tõttu. Aja suures potis vesi koos soola ja õliga keema. Pese riisi sõelal külma voolava vee all. Hõõru safraniniidid uhmris peenemaks. Lisa keevale veele riis ja safraniniidid, aja keema ja keera siis kuumus maha. Keeda tasasel tulel 20-30 minutit, kuniks kogu vesi on riisi imendunud. Tõsta pott tulelt ja lase veidi seista. Rosinaid hoia mõned minutid kuumas vees, kurna ja lisa riisile. Mandliviilud rösti kuival pannil kuniks need kuldesed ja aromaatsed (mitte kõrbenud). Lisa riisile. Sega, serveeri soojalt.

Algallikas: Claudia Roden, pretty woman, produktiivne retseptikirjutaja. 
Näiteks The New Book of Middle Eastern Food                

Veel eriti hurmavaid ideid Lähis-Ida toitudeks olen leidnud Greg Maloufi raamatuist, näiteks:
Greg Malouf, Artichoke to Za`atar: Modern Middle Eastern Food
Greg Malouf, Malouf: New Middle Eastern Food jne

Ja siis veel:
Ariana Bundy, My persian family recipes
Sarit Packer/Itamar Srulovich, Food from the Middle East
Anissa Helou, Sweet Middle East

Ja muidugi
Yotam Ottolenghi, Plenty
Yotam Ottolenghi, Jerusalem

Meie Dubaisse saabumine nägi välja nii, et peale riiki sisenemist suunati meie 8-liikmeline pere sujuvalt suuremat sorti takso peale, kes meid 100 kilomeetrise tunnikiirusega mööda 8-rajalist linnateed Jumeirah Beach Residence`i sõna otseses mõttes  lennutas. Mingeid laialt levinud legende,  et keha peab selles palavuses varbaotsteni kaetud olema, naistega ei räägita ja nägudekontroll on ülimalt aeglane, sest tüübid palvetavad kogu aeg, ma riiki sisenemisel ei täheldanud. Kell oli 4 hommikul, ootasime Bahar 1 oma korteriomanikku ja taksojuht ootas koos meiega. Oli aega vaadata inimesi ja kuidas kohalikud omavahel rääkisid püüdlikult inglise keeles, et mitte olla ebaviisakad meie vastu. Oli aega vaadata ringi korterelamu parklas ja kuna me seal peale Ferraride, Mercedeste, Porschede ja Lamborghinide suurt midagi ei märganud, hakkas meile koitma, et vist olemegi jõudnud maapealsesse paradiisi.

Iga järgnev päev meie esmamuljet aina süvendas ja ma ei oska öelda muud, kui kellel on selles riigis, millel on ambitsioon kõiges olla maailma nr 1, igav , saab see olla vaid tema enda süü. Oleme hiljemgi arutanud pereringis, miks meile seal niiväga meeldis. Igaühe kõrghetked on küll sõltuvat isiksustest olnud erinevad, aga me kõik oleme iga kell nõus araabimaale tagasi minema. 

Kristini kõrghetk ei olnud minu imestuseks mitte Dubai Mall ega Victoria Secrets, vaid overnight desert safari, see tähendab õhtut ja ööd kõrbes. Imeline õhk, imelised värvid, varjud, päikeseloojang, kaameli ja atv-sõit.  Hummeriga luidete tippudel kihutamine tõmbas adrenaliini kohe alguses taevasse. Ja kogu muu meelelahutus araabiamoodi- külluslik õhtusöök, pistrikuga mees, keerutav mees, maitserikkad shishad.  Ja varahommikul kaamelivillast tekid ja kogu perele kaetud laud kõrbetaeva all.


Kõrberatsu juht, kes meie adrenaliini kõrge taseme eest hoolt kandis
Keerutav mees












Perepilt




Shishahetked
Pistrikuga mees


Eduard nimetas oma top2 ülikiiresti- bassein ja üllatus-üllatus.. kollane maja.

Bassein- selgituseks, et korterelamu  tähendab araabiamaal tornmajade vahele jäävat imeliselt kaunist haljastatud puhkeala, koos mänguväljakute, purskkaevude, koskede, basseinide, poodide, restoranidega. Otseloomulikult oli kogu sooja veega bassein ainult Eduardi  päralt koos isikliku rannavalvega.          
Kaire basseinis
Atlantises





















Public beach in JBR. Jumeirah Beach Residence, Dubai.
JBR kodus, all ootab jälle soe bassein
Kollane maja- Emirates Palace. Ju pole pikka punasesse kleiti riietumine eriline hetk ainult naisele. Tuleb välja, et see on muljetavaldav tunne ka tema 5 aastasele pojale, kes emaga emotsionaalselt veel nii seotud on. Emirates Palace-i sisenemine nõuab teatavat dress-code. Ühtlasi saab pilgu peale visata maailma suurimale pärlile. Sisenemisel ei tohiks öelda, et lähed vaid vahtima, vaid kui keegi küsib, siis lähed kohtuma ja kohvi jooma.
Emirates Palace


Mother of Pearl

Minu isiklik kõrghetk oli aga see, et araabia on ülimalt turvaline. Mulle tundus esimest korda elus, et mu 5- aastase valvamine ei ole ainult minu perekonna mure, vaid terve riik hoidis tal silma peal- rannas, basseinis, tänaval, ühistranspordis, korterelamus.. Igal pool. Veepargis oli ausalt iga 5 meetri tagant inimene valvamas. Ja et ühistranspordis võis tunda end kui kuningalossis. Trammipeatus tänaval oli üleni klaasist (mitte pleksi-klaasist) ja konditsioneeritud. Metroojaam nägi välja nagu palee ning esimesed vagunid olid ainult lastele ja naistele. Tänavad ja ühine linnaruum olid luksuslikud, rahvast oli palju, aga ruumi oli lahedalt.  Alkoholi ei müüdud kuskil ja õllepurk näpus jõmisevaid tüüpe ei eksisteerinud. Kohalikud mehed olid üliheas vormis ja käisid ringi koos kahe-kolme lemmiknaisega (ametlikult pidavat sealmaal olema lubatud viis). Meeste valged kehakatted nägid välja piinlikult puhtad ja ülimalt triigitud, naiste ühtmoodi mustasid abayasid eristasid vaid üliluksulikud ja ülipeened detailid.

Imeline Dubai Marina, 7 kilomeetrit imelisi jalutusteid

JBR Walk- iga nädal uued meelelahutused


Üks maailam suurimast ja ilmselt kõige kaunimast mosheest asub Abu Dhabis. Grand Mosque Sheikh Al Zajed.

 

Meie Merka
Mutid hoos
Värvid, mustrid- imeliselt pehme oli sealne maailma suurim käsitsikootud vaip
Rattasõit vormelirajal. Kohalik tervisekindlustusfirma annab umbehääd rattad rahvale kätte täitsa tasuta. Ole ainult kohal ja mine sõida. Veel ekstreemsemate kogemuste nautijatele (nagu meie mehed olid) on uhiuued asfaltkattega rattarajad keset kõrbe Al Wathbas - 40 kilomeetrit Abu Dhabist.
Yas Marina Circuit Formula 1 rada
Kogu sõitu saatsid tuled ja viled

Kellel sellest veel väheks jääb, saab nautida wakeboardi.
Meie Henrik
Araabiamaal toimub kogu aeg midagi. Kui me küsisime, miks igal õhtul on enneolematu ilustulestik, selgus, et parajasti käib shoppingfestival. Kui osad me pereliikmed hüppasid vaid korra läbi golfi maailmameistrivõistlustelt, naasesid nad mitmeid-mitmeid tunde hiljem õnnetipul olevatena. Araabimaal on nimelt auhinnad sellised, et kohale tuleb kogu maailma paremik.
Meie reisi tegi aga eriliseks kahtlemata kohtumine vanade sõpradega, kes araabiamaal juba mõnda aega elavad. Päris kindlasti poleks me ilma nendeta taibanud minna kodu kõrval toimuvale Ladies night`ile, wakeboard`i rajale, rattasõitudele, õhtusele einele Galleria`s asuvasse Lemon Grass`i, Saadiyat`i randa, Bentley klubisse ja veel paljudesse, paljudesse kohtadesse. Ilmselt poleks ilma Wipsi-Kaire-Martata meil tekkinud seda imelist kodust ja oodatuse tunnet. Täname!



Non-stop summer Saadiyat`i rannas. Meri ja taevas saavad üheks. Sealkandis võib kohata flamingosid, rohelisi kilpkonnasid, delfiine.