12 juuli 2011

Koorene hõõm ja mesimurakad

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,
Vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge
Ja kummalised nende laululood..



Murakarabad ja laukasood.. Matka Eestis postitas eile mu seinale Maalehe artikli:  Maailma suurimad murakaväljad laiuvad Norras, Lapimaal, Rootsis ning Venemaa põhjaosas. Nii mõneski riigis on murakad aga hävinud soode ja rabade laiaulatuslike kuivendustööde tõttu. Meil on veel õnne nautida muraka jumalikku maitset. Muraka viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini (30-200mg/100g) ja karotiini, samuti glükosiide, pektiinaineid, sidrun- ja õunhapet, suhkruid (6%) ning parkaineid. Märkimisväärselt sisaldub viljades ka mineraalaineid – mangaani, vaske, kroomi, alumiiniumi, räni- ja kaaliumiühendeid. Kõik see teeb murakast toitva ja väga väärtusliku metsamarja.
Muraka viljad sisaldavad rohkesti ka lenduvaid eeterlikke õlisid, millel on tugev mikroobe hävitav toime, seetõttu säilib ka vähese suhkruga tehtud murakamoos hästi. Murakaid soovitatakse tarvitada siis, kui normaalne mikrofloora on kahjustunud, näiteks peale antibiootikumikuuri läbimist. Murakast saab abi väsimuse ja vitamiinivaeguse korral. Tõhusa kosutava vahendina sobib ta hästi haigetele ja lastele. 


Eesti tublid perenaised tõusevad kasvõi kell kolm öösel ülesse, et murakaid hankida. Tigu perenaine jälle kirjutas Maarjale, et temal Portugalis kangesti isutab murakamoosi järele. No kangesti tahaks teada, millise juustuga Tigu inimesed murakaid sööks.. Mina tean tahta kitsejuustuga, külma või ahjus küpsetatud lapijuustuga ja panna cottaga.

Itaaliapärase panna cotta eestindamiseks pidas Sfääri peremees Toomas hiljaaegu FB-is lingvistilist diskussiooni- konna patta? hõrk koorekaif? kreemjas magustoit? unelmamaius? suvine lumepall? itaalia maiuskreem? sulnis sulakreem? koorekalli? suvelumepall? itaaliapärane kaalukergitaja? vällämaa koorõvatt? suussulamissöök? tarreem (= tarretis + kreem)?  panni kott? konni patt? kohupiimane, hapukoorene, koorene, kreemine hõõm- hõõm (hõrk+rõõm) 

Sama rõõmupakkuvad kui verbaalsed harjutused, on ka panna cotta ise. Kergestivalmistatav koorene hõrgutis, piemonte päritolu ja sobib suurepäraselt eestimaiste marjadega: maasikate, vaarikate, mustikate, sõstarde ja otse loomulikult mesimurakatega.

5 dl rõõska koort
1 dl piima
2 želatiinilehte
1/2 dl suhkrut
1 vanillikaun

Kuumuta koor, piim, suhkur ja poolitatud vanillikaun ühes potis kuni keemiseni. Ära keeda vaid lisa külmas vees ligunenud ja veest kuivaks pigistatud želatiinilehed. Sega ja vala kausikestesse, tassikestesse vms. Hoia tardumiseni külmas. Serveeri murakamoosiga.

Fotod pärinevad internetist, sest fotokas läks remonti.

4 kommentaari:

  1. Hõõm kõlab küll väga kenasti! Väga informatiivne ja tore lugemine, nagu alati. Murakad ise ajavad aga mind vist veel tükil ajal naerma.;)

    VastaKustuta
  2. No muidugi teeb rõõmu, sest üldjuhul ju meiesugused kombekad naisterahvad endale öösel väljaskäimist lubada ei saa. Ja on põhjust ka Sfääri uue menüüga tutvuma minna, mis siis ikkagi nimeks sai..

    VastaKustuta
  3. Vastan hea meelega-ma sööks murakamoosi oma hommikuse Kreeka jogurtiga :) Aga loomuliklt on vahukoorega küpsetatud Lapijuust murakamoosiga see õige klassika.
    Ma paneks moosi sellele rotijala pannkoogile ka :)

    Avastasin su blogi alles täna, huvitav lugemine on :)
    Kristel

    VastaKustuta
  4. Tere Kristel! Tigu perenaise kiitus paneb kohe kõrvad ka õhetama. Ma alles väga värske blogija ju, aga pean ütlema, et äraütlemata tore on ikka samasuguse kire jagajatega tutvuda, isegi virtuaalselt, rääkimata päriselus!!

    VastaKustuta