19 veebruar 2012

Mitte nossa nossa, vaid MOZZA. Tomatimarmelaad ja teised Imre retseptid.

Nossa nossa, ai se eu te pego, delicia, delicia- Micheli hitt, akordioniga!, Portugalist. Ilmselt tellimuslugu Imrelt. Kuigi ma ei saa aru, miks siis portugalikeelne.
Mozza- Imre uus restoran, itaaliapärane, ka väga buono.

Veebruar on väga leiduderohkeks ajakirjanduskuuks saanud. Oma Maitses lehvitab tukka noad-kahvlid Britt. Eakamatel veab jälle eriliselt, sest kõik kodumaa sünnipäevalaua hõrgutised on Tiiuse üles rivistatud. Ajakiri Diivan on aga  Imre Kose`t vist mingil salapärasel viisil uimastanud, sest Imre on kõik oma retseptid seal välja lobisenud. Maailma parimad krõmpsuvad peedid, hõrk röstpardimäärde jne, jne..

Ma olen Mozza`st tõesti iga kord õnnest säravana lahkunud, eriti kui arvestada, et tavaliselt eelneb lahkumisele magustoit. Ja Mozza`s on see tumedast ja mõrust šokolaadist panna cotta apelsinikompotiga. Ükskord ma ostsin lastele kaasa tüki ploomidega majakooki. Mu üheaastane oli kui ära tehtud- mörises kui karupoeg meepoti kallal, ei lasknud kedagi koogi lähedusse, vaid ajas seda kähe käega kiiresti ja suure erutusega näost sisse. Ma võiksin iga jumala päev süüa Mozza tapa- ja salativalikut- rohelist, marineeritud oliive, mozzarellasid, peete, heeringaid, röstpardimääret. Asjadel on maitse ja nad esteetiliselt esitletud, midagi enamat ma ühelt moodsalt söögikohalt ei ootakski. Aga nüüd asja juurde, sest tõesti- Imre ei ole ajakirjas nalja teinud. Kõik tuli sama, või no siis peaaegu sama hea kui Mozzas.

Tomatimarmelaad
50 g šalottsibulat
10 g apteegitilli
2 g tšillit
3 g küüslauku
250 g purustatud tomateid
4 g oliivõli
50 g heledat suhkrusiirupit
8 tüümianioksa
1/2 tl barbequekastet
1/2 apelsini koor
5 g valgeveiniäädikat
2 loorberilehte
125 g vett
soola, pipart
.
Haki sibul, küüslauk, apteegitill ja tšilli peeneks ja hauta õlis. Lisa loorber, siirup ja kuumuta korra. Kalla peale purustatud tomatid, vesi, valgeveiniäädikas, apelsinikooreribad ja kõik muu. Sool, pipar ka. Hauta madalal tulel paksemaks. Maitsesta lõplikult.
Mõelge nüüd saabuvale tomatihooajale ja võimalusele lisada sinna õige väikese magusanüansiga apelsini-aniisieksootikat! Talvel tõstaks siis purgist, millele iganes- kalale või loomale. Siin on ta mõeldud baklažaanile.

Üleküpsetatud baklažaan- melanzane, melanzane (nossa viisil, kui keel läheb sõlme, siis olete kaine)

Lõika baklažaan ratasteks, raputa üle soolaga ja jäta nõrguma (Imre nii ei öelnud, aga mina ütlen). Kuivata rattad ja prae õlis. Jahvata musta pipart ja raputa pisut hakitud peterselli, basiilikut.
Ladumine: baklažaan- tomatimarmelaad- parmesan- mozzarella- pesto. Ja nii üks kord veel, mozzarella jääb kõige peale. Aseta 180 kraadisesse ahju ~5-7 minutiks. Jälgi, et mozzarella väga ära ei sulaks. Naudi soojalt või külmalt.


Röstpardimäärde jaoks võta 125 g röstitud parti, 100 g toorjuustu, 8 tüümianioksa, 5 g Dijoni seemnetega sinepit, 5 g heledat suhkrusiirupit, 15 g vahukoort, soola, pipart

Marineeritud mozzarellade jaoks võta 250 g mozarella kirsse, 10 g peterselli, 5 g küüslauku, 1/3 sidruni koort, 10 g toiduõli, 5 g oliivõli, 10 g valgeveiniäädikat, soola, pipart, natuke suhkrut

Edasi lugege ise, kokku 12 retsepti.
Kõige lõpuks muidugi see jumalik šokolaadi panna cotta apelsinikompotiga. Apelsinikompoti saladuseks Grand Marnier, šokolaadile pisut Amarettot!
Jumalik hõrgutis Weck`i purgis- pilt Mozza FB lehelt
Šokolaadi panna cotta apelsini kompotiga

100 g vahukoort
90 g toorjuustu
10 g vanillsuhkrut
40 g suhkrut
5 g sidrunimahla
5 g želatiini

75 g tumedat šokolaadi
30 g vahukoort
Amaretto likööri
röstitud mandlilaaste

Kuumuta 30 g koor ja šokolaad sulamiseni. Lisa natuke Amaretto likööri. Ülejäänud vahukoor kuumuta, sega ja sulata selles suhkrur, ära keeda. Jahuta natuke, lisa toorjuust ja sidrunimahl, paisutatud ja sulatatud želatiin ning sega kõik kokku. Võid lisada röstitud mandlilaaste. Jaga vormidesse (mina jagasin 4) ja jahuta.

Apelsinikoor riivi, apelsinid fileeri ja sega kooreribade, siirupi ja Grand Marnier`iga (või mõne muu apelsinilikööriga). Grand Marnier`i ja siirupi vahekord on üks ühele.

10 kommentaari:

  1. Kaunis! Ja mina täiendan, et kui nende hõrgutiste nautimiseks originaalile vastavaid Wecki purke vaja, siis need leiab Farwellist, koos kaane ja klambritega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan Liina! Purgiinfo! Samas ma poleks imestanud, kui ma oleks neid Sadama turul müügil näinud. Seal oli tõesti kõik eluks vajalik olemas ja mis põhiline- enamgi veel! Väga tublisti tehtud!!

      Kustuta
  2. Ma pole Diivanit teab mis ajast ostnud. Homme lähen ja hangin! Aitäh, Marju, viite eest. Nad on vist tõesti Imret uimastanud:) See šokol panna cotta Mozzas on lihtsalt, lihtsalt, no ma ei leiagi praegu sõnu, missugune. Puhas dekadents. Aga olen kindel, et mingi salakomponent peab seal veel olema.. Ei saa olla nii lihtne!:) Valhrona?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Võta heaks, Mari -Liis! Kodus on mul virnade viisi neid Diivaneid, seepärast ma kohe väldin neid paberkandjaid nüüd, kuigi ema juures loen nad kõik läbi, eriti Tiiu muidugi!! Aga kui poes sirvisin, siis loomulikult pidin ostma! See šokolaadivärk on liiga hea tõesti, et tõsi olla. Kahtlemata sõltub šokolaadi kvaliteedist kogu maitse. Samas ma ei taha uskuda, et midagi ekstra kallist sellise põhikomponendi näol restoran sisse ostab. Ilmselt pean minema uuesti Mozzasse testima, sest esialgse mälu järgi oli seal tumadam ja vedelam. Ehk siis võib-olla suurem kakaosisaldus ja kiirem tarbimine, ehk see pole asi, mida üleöö külmkapis hoida või siis tuleks vähem želatiini panna.

      Kustuta
  3. No Diivan on ka kohe esimesel võimalusel minu diivanilaual, seda kindla peale. Seda tomatimarmelaadi ja šokolaadi panna cottat olen minagi seal kadeda karuna mörisedes (ja kõiki lusikaga varustatud konkurente eemale peletades) limpsinud :)
    Aga see baklažaani-mozzarella torn on küll vahva! Selle alguslugu tean täpselt: ohkisime nimel koos Imrega melanzane alla parmigiana kui elu-hea-toidu üle, millel ei ole vormis tehtuna mingit välimust. Soovitasin siis teha tornina tomatit, baklažaani ja mozzarellat kihiti ladustades ja tol õhtul, kui blogarditega Mozzat ründasime, oli katsetus meile kõigile maitsmiseks. Ja no järeldada võib, et edukalt testitud, kuna nüüd ka menüüs olemas.
    Liina, tänud Wecki info eest. Ma viimati tahtsin osta neid kaasa Whole Foods'ist, aga kuna neil ei olnud triipkoodi purkide küljes, mul oli lennukile juba kole kiire ja ei olnud sebimisega aega tegeleda, siis minust sinna Londonisse maha jäidki. Siiani olen tusane olnud, kui neile mõtlen. Nüüd lahendus olemas :)

    VastaKustuta
  4. Kade karu :))) Torn on tõesti täiesti esteetiline ja sobib igat söögikorda kaunistama. Oh see melanzane, punastasin ja parandasin kirjavead ilusti ära. Mul on nüüd meenus see kord Mozzas kohe väga selgelt, raamat pidi ju tulema!!?? Aga millal siis?

    VastaKustuta
  5. Räägivad, et aprillis võib raamatut isegi katsuda saada. Seal igasugu mõnusaid hõrtutisi veel kuhjaga - näiteks oli võrratu kitsejuustuvaht portveini kirssidega, suitsulõhe rilette jne jne

    VastaKustuta
  6. wow see postitus siin on tõeline aardelaegas - esiteks lahe lugemine, teiseks hulk häid retsepte ja kolmandaks veel wecki purkide ostuvihje (ma juba peaaegu, et olin neid omale netist tellimas)! ja olen absoluutselt nõus, et Mozzas on mõnus!

    VastaKustuta
  7. Aitäh Kristel! Ma uudistasin hoopis saapaid Sinu lehel ja need olid ju täitsa kabedad.

    VastaKustuta
  8. Jeerum, millest kõigest ma vahepeal ilma olen jäänud! Tuiskab nüüd Diivanit ostma...

    VastaKustuta