06 august 2012

Tegame alla Vernazza


See on üks lihtne toit, mis koosneb peaasjalikult värskest kartulist, äsja merest püütud anšoovistest, tomatitest, oliivõlist, valgest veinist ja ürtidest. Seega kõigest kohalikust, mis Vernazza kodanikul, kes auto asemel kalapaati külatänaval pargib, käepärast. Eestlane teeb umbes sama toitu meil kättesaadavast ja nimetab selle kartuli-räimevormiks..


Enamik turismiteatmikke alustab Vernazza tutvustust nii- Cinque terre on üks kõrvaline paik, mille jumal ise on romantikutele (loe: armunutele) vorminud.
Võite kindel olla, et turismitööstuse veskid on seda ideed kõvasti seda tuulutanud ja piirkonnas tulevad Teile vastu ainult paarid, no ja mõned paarid ka koos lastega..





Ja tõesti- vist ongi see maapealne paradiis- lõputu sinine meri, lõputu sinine taevas, võrratu maastik, mereäärsete järskude nõlvade kitsad terrassid  täis viinamarju, oliivipuid ja sidrunisalusid, lühemad ja pikemad matkarajad kõrgel mere kohal kastanipuumetsades, ulmearmsad külad ookrikarva, roosade ja helekollaste majadega, rosmariini ja värske kala küpsetamise lõhnu (ja rahvast) täis restoranid. Õhtused peod, ei mingeid autosid ega muuseume, ainult päike, meri, liiv, matkaradadel tundidepikkused higistamised ja õhtul maandumine puhaste valgete linade vahele, mis umbes toasuuruses voodis, kõht täis kõige värskemat ja maitsvamat sööki eales.

Kõik siinsed toidud ja veinid kannavad endas erakordsel hulgal rõõmu ja lihtsat head (väga head) maitset. Hommikukohv, soojad ja krõbedad küpsetised, soolakad focacciad värske ricotta või praesibulaga, täiuslikud pestod koos kastanijahust trofiedega, värskest oliivõlist nõretavad anšoovised, külapoes viilutatud singid ja salaamid, kõige oskuslikumalt marineeritud baklažaanid,  rosmariini hullutavad aroomid, frititud kalmaarid ja muud mereannid tuutus koos värskete sidrunitega (sealne arusaam kiirtoidust), marjased jäätised, külluslik Vermentino..


Super alternatiiv prantsusele rivierale ja võib tõesti kinnitada, et ma pole ammu näinud õnnelikumaid ja lõõgastunumaid inimesi, kui need turistidemassid, kes neil päevi mu silme alt läbi voorisid. Liikudes jalgsi, rongide või paatidega. Ja muidugi Hiiumaa praami suuruste kaatrite ja purjejahtidega, kust oma jalakese maale toetanud naistest oleks võinud igaüks vabalt kandideerida järgmiseks Bondi- tüdrukuks.
Lisaks elavad nendes külades vist kõige stiilipuhtamad itaallased ja hiljaaegne katastroof (25. oktoobril  2011 mattus Vernazza mudalaviini alla- hukkus 3 inimest ja materiaalseid kahjusid hinnatakse sadades miljonites eurodes) on nende ühtekuuluvustundele soodsat mõju avaldanud. Lisaks turistidele kogunesid igal hommikul  ja õhtul külaplatsile ka elanikud, osaledes rongkäikudes ja arusaamatutes rituaalides. Puhastel vanainimestel olid randmel kallid käekellad ja eakate naiste sire säärejooks pani silmi pööritama. Igatahes oli kohalikel muusikalisest  meelelahutusest omapärane arusaam ja isegi sümfooniaorkestri kogenemine pani mind  igatsema eestlaste muusikalise andekuse järele. Jah, kodus olles me  ei oska hinnata ja pigem ilmutame teatud tüdimust järjekordse gala vastu, aga Eestis juba naljalt nii valesti mängitud noote ei kuule.




Minu muusikalised eelistused seda külluslikku maailmanurka rikkuda ei suutnud ja Riomaggiore, Manarola, Corniglia, Vernazza ja Monterosso al Mare külades ja nendevahelistel aladel sai mulle tuttavaks iga maja, kivi, trepp, teerada, rääkimata kohvikupidajatest ja poodnikest. Ja dr House teisik, kes igal õhtul erinevat naist musitas, pikk ja hirmsasti sümpaatne mees koos oma üliarmsate lastega wifi-poe trepil- pärit San Fransiscost, igahommikused kohvikukaaslased, kiljuvatest turistidest lõbustatud laevnik, paparazzo osavusega kuulsusi teenindav kelner,  jaapani tüdruk hiiglasuure seljakoti ja alati tühja veepudeliga..
Sellised on teenindajad, kes saavad hakkama kõigega


Il Pirata delle Cinque Terre. See mees hoolitses meie igahommikuse kohvi ja sitsiillase oskustega küpsetatud saiakese eest kõige paremal moel

Vaevalt oled  aga paar sammu sellest elus ja melust eemale astunud, kui satud matkarajale, kus mõne tunni jooksul ei tule vastu ainsatki hingelist ja tsikaadide koor on ainus heli, mille taustal kujutleda siin mere koha rippuval maal olnut- muulade sammumist ja mereröövlite rünnakuid.



Mõned nõuanded-
- ametlik kodulehekülg  Parco Nazionale 5 Terre
- sinised rajad on tasulised ja rahvast täis kui Maxima pensionipäeval. Kõrgemal mere kohal on aga tasuta  rajad- kategoorialt punased, kus kiiremat tempot arendades, saab palju pikema ja rahuldustpakkuvama matka ka tavavõimetega kõndija.
- ärge unustage üle vaadata Portoveneret, Portofinot ja muid glamuurseid Itaalia riviera kuurorte 



- kui itaallased pole pidanud seni turistide hankimisega vaeva nägema, siis peale mudalaviini alla jäämist, on Cinque Terre külad avanud internetis hulgaliselt ingliskeelseid lehekülgi, kust leiab hõlpsalt öömaja ja muu vajaliku infot. Näiteks Save Vernazza ja Rebuild Monterosso
-  mitte asjatult ei ole kõigil vastutulijatel näpus Rick Steves`i Italy, tähtis nõuandja igal sammul
- ärge uskuge turismiteatmikke, mis ütlevad, et parim on Cinque Terre`sse tulla piki rannikut rongiga, mis sõidab Milaanost 3-4 tundi  ümberistumisega Sestri Levantes või Levantos  või La Spezias (Trenitalia). Kõige parem on siia tulla muidugi rongiga, aga IC (Intercity) rong põrutab Milaanost otse Monterossosse 2 tunniga ilma igasuguse ümberistumiseta.
- Itaalias ärge unustage ostetud rongipiletit perroonipealses aparaadis komposteerimast


Tegame alla Vernazza eesti moodi
500 g kartuleid, viilutatud
värskeid puhastatud räimi, soovi korral anšoovisekonservi
1 klaas valget veini
tomateid
oliivõli
ürte (rosmariin, pune)
soola, musta pipart
Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Keeda kartuliviile soolaga maitsestatud vees ~10 minutit, kurna ja kuivata. Määri sügavam ahjuvorm oliivõliga, laota pooled kartuliviilud põhjale. Selle peale pooled tomativiilud ja kõik kalad. Raputa peale soola, pipart, ürte ja lisa ülejäänud kartuliviilud ja kõige peale tomativiilud. Taas raputa soola, pipart, ürte..säti peale rosmariinioksake.  Kalla üle valge veiniga, nirista veel oliivõli ja küpseta ahjus ~30 minutit.

4 kommentaari:

  1. Oh Marju, Marju... Võtsid mul nii silmad kui suu veele! Üks toredamaid puhkusi, mida oma perega veetnud oleme, oli mõned aastad tagasi just Liguurias, küll aga teisel pool Genovat, Imperias. 2 nädalat mitte millegi tegemist = rand, mäed, kaljukoopad, vein, isekokkamine, väljas söömine, fiestad ja külabändide tantsuõhtud...
    Sõnaga - kujutan te õnnist sealolemist ehedalt ette ja kadestan heleroheliselt :-)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud Liina kaasaelamast! Minule väga meeldib 2 või koguni 3 nädalat Vahemere ääres olla. Siis võib-olla jõuab ka muuseumi ja kriitikameel suveveinide ja külapidude suhtes taastub :)

      Kustuta
  2. sa kirjutad nii isuäratavalt! appi :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tervitused Kairi! Hakkasin hoopis oktoobrit ootama, tahaks juba leemuripoeg Villet :) lapsele ette lugeda! Muideks, korraliku hamabaarsti juurde on ju Eestis pooleaastane järjekord, ilusa mehe korral ilmselt samavõrra rohkem. Lihtsam tundub Hollandis ära käia!

      Kustuta