Aedoad küüslaugu, peterselli ja oliivõliga

Midagi enamat kui lihtsalt Eesti on Pärnu ammugi olnud. 1990-ndate algupoolel olin kord ajakirjanikuna Pärnus Fiestal, see oli mingi muusikafestival, kus mängiti bluusi ja rannasalongis Valgret ka muidugi kogu aeg. Kõik moekamad lauljad ja näitlejad tegid tollal Valgret.

Rannahotell oli tollal alles hüljatud, aknad laudadega kinni löödud, aga Pärnu elu oli siiski uskumatu ja vaimustav. Hakkasin juba lõunast napsu võtma, et meel püsiks kogu aeg erutatud ja terav. Pärnu mõjus nagu välismaa, kus ma tollal käinud polnud, nagu igaveses suves ja pidustustes elav maailm. Mu joovastus ei lahtunud ööl ega päeval, pea oli nädal aega kammimata, sest kogu Pärnu peatänav kauples ainult välismaise nänniga ja nii vanaaegset asja- nii müüjad ütlesid- nagu kamm polnud lihtsalt müüa. Kalev Kesküla

Nüüd on Pärnus Ammende villa, rannapromenaad, rannahotell, kuursaal.. Sumedal suveööl istud villa Wessetis ja naudid õnnelikku Pärnut, kui ehedat suvituskuurorti. Linna, kus hakatakse jälle valgeid riideid kandma nagu enne sõda. Või nagu Käbi ütles Oti saates- esimese Eesti ajal ei olnud inimesed sellised- kinnised, tõsised, isegi mornid. Olid rõõmsad ja koguni pisut kergemeelsed. Seda on kergendav kuulda, sest paljudele meeldib igavikuline mõtteviis eestlasest kui ühest igavesest raskemeelsest kujust. 

Me alateadvusesse maetud meemidest saavad ühed kasulikud vabandajad kõigele..

Vana-Pärnut kohtad veel Vana-Turul. See on rituaalne käik, et enne randa värsket kaasa osta. Õhtul peale rannal promeneerimist keedad ära ka kaasaostetud oad, mõnes sama ehedas stiilis, näiteks Provance`i moodi- küüslaugu, peterselli ja oliivõliga.

500 g aedube

1 punt peterselli

6 küüslauguküünt- seega ohtralt :-)

oliivõli

Keedan ube soolaga maitsestatud vees 10-15 minutit. Kurnan. Hakin petersellilehed, küüslaugu ja kallan ubadele koos oliivõliga. Raputan läbi ja lasen 5 minutit maitsetel imbuda. Mõne hetke pärast vaatame tühja taldrikut ja sõidame uute ubade järele. Näiteks Pärnu, kus elu on nii sume!