16 juuni 2011

Põdrakotletid Welise Wabariigis

Foto autor Toivo Kullamaa
Velisel heliseb. Jõetammid, ööbik toomingapuus, naabrinaise laul.. Ennevanasti oli siin vilgas elu, igas teises majas oli rohupood (teadagi :-), mitu koolimaja, veskit, savitööstused, viinaköögid, paberiveski Sulul, klaasimanufaktuur Nõlval. Kõrtse oli nii palju, et 1870-ndatel keelas Valgu mõisaherra Baron O, v. Uexküll kõik ära, sest „peremehed ei saanud enam rentisi tasa ega valla maksusi õigel ajal maksetud.“ 1905 aastal sai Velise ettevõtlikul rahval mõisa majanduslikust ülemvõimust kõrini ja asuti maailma revolutsioonilistest sündmustest sütitatuna oma kodanikuõiguste eest võitlema. Kuulutati välja Welise Wabariik. Mõisad põletati. Kui mõtelda, et Märjamaa kihelkonnas oli 17 mõisa ja pastoraat ehk kirikumõis ning Vigala kihekonnas 6 mõisa ja pastoraat.. Rahutused aga suruti peagi maha, hulga Velise mehi hukati juba enne kohtuotsust, vitsuhoopidest rääkimata. Meie oleme siin vaid sisserännanud, põliselanikel on igal oma lugu rääkida. 20 aastat tagasi oli siin veel kino, apteek, pood, postkontor.. Nüüd pole neidki. 2000 aasta rahvaloenduse ajal     loeti siin 25 elanikku..                                                                                                

Ometigi oli vaid ühel nädalavahetusel üritusi igale maitsele. Velise õigeusu kirikus klassikalise muusika kontsert juhatatud St Peterburgi!! kontsertmeisteri poolt. Sulu Käsitöökojas keraamikakursused. Sillaotsa Talumuuseumis, mis kogub kihelkonna inimeste ning aja lugu, simman. Suve suursündmus on pidu Kiigesaarel ja sügisel laat.
Head sööki on piirkonnas rohkem kui esialgu arvata oskaks. Taluniku piim ja munad. Roheline aiamaalt. Itaallaste omanduses olevast Vigala piimatööstusest saab värskena parimat mozzarellat, ricottat, mascarponet. Märjamaa Lihatööstuse mahetalled ja -veised on müügil suisa Sadama Turul. Sojatooted. Rääkimata moosidest, mahladest ja sügavkülmast, kus põdravasika selg või metsanotsu kintsud, pärit siinsetelt jahialadelt. Nii ootavadki lapsed linnas vanaisa, sest vanaisa toob alati kaasa oma kuulsaid põdrakotlette.

1 kilo põdrahakkliha
300 g soolaseapekki
1 muna
1 sibul
2-3 küüslaugu küünt
½ saia
vett
uluki maitseainet (jahvatatud magus paprika, kurkum, köömned, küüslauk, koriander, kreeka lambalääts, tšilli)
musta pipart

Vormi pätsid, veerata jahus ja prae ilusaks pruuniks.









2 kommentaari:

  1. Kõik kahjuks nii ilus ei ole - Märjamaa liha Märjamaalt osta ei saa, värskest kalast võib unistada (kui poest on soov osta) ja söögikohti lihtsalt ei ole. Külampoodide teemat et taha mitte puudutadagi. See aga ei tee kanti halvemaks, ajalugu on huvitav, inimesed mõnusad.
    Eluaegne Valgus suvitaja.

    VastaKustuta
  2. Profa, Sul on tuline õigus. Söögikohti ei ole, poodidest rääkimata. Linnalastele on see tõeline romantika teeotsas autolahvakat oodata, kust peal kartulikrõpsude miskit muidugi osta pole. Aga midagi seal kindlasti on ka ilma puhkaja roosade prillideta, need on mu ema-isa tehtud toidud (liha on tõesti palju) ja piirkonna inimeste korraldatud üritused. Ja Vigalast saab tõesti värsket ricottat ehk maakeeli kohupiima ja muud ostma minna (küsida soovitatavalt itaalia keeles) ja Valgus levitatakse tõesti sojatooteid (minu jaoks jätab maitse soovida). Ja näe Valgus suvitab kuulus toidublogija! Loodan, et trehvame.

    VastaKustuta