Jaanipäiva aigu om muq tõõsõpoolõ sündümise päiv. Eputamisõn, molutamisen vai ilosit luudusõpilte tegemisen es olõq aika- hainategu, puu tsäkutämine- kyik aig puha hindä huuvin pääl. Sõpr tulõva kokku. Keedetäs putro, küdsiti tsialiha, tuld tetti, harotas tandsu, laulu, pillimängu. Ilmavanaga olõ tettü leping hää ilma osan, a unõhtõdi kokko leppi', miä tuu hää ilm sääne om. Mõtsamaasik, kikkasiin om jaanipäiva aiku eesti kagunukan võrokõisi ja setodõ man kütseq, muial trehväs näid harva. Savvusannas lõunõt saat võtta nii kuis tervüs kand, sann püsus hulk aigu lämmi ja iho saa kerges.
Võromaalõ tulnu külälise otsva innekõkkõ paiga pääl tettüt, traditsioonilist süüki- savvusannan suidsutõdut lihha, kitsõpiimä-juustu, kardokit, paiga pääl tettüt leibä, kohopiimä. Näütüses suidsusannaliha tegemise arõndamisõs saa Euruupa Liidu rahha küssü. Mi ostaq põhilidsõ söögikraami naabri käest- õkvalt valmis saanuid maas’kit, munõsõ.. Parhilla möövä Võrol talokraami Jaagumäe söögikeskus, Jürisaarõ Luule turg, Lihakarni puut, Leokil om kala, Taarapõllu müü mitmõh kotusõh, tõsõ kotost. 50 talosöögi tegijät ja müüjät märgoti 16. piimäkuul Misso vallan Kärinä külän, kuis paiklik süük parõmbidõ süüjä mano saasi. Olõ oodatu hõrgutisi pruuvma- Nopri kraam- sõir-kohopiim, Taarapõllu talo mahl, Tamra sibulapiirak, Alt-Lauri talo tikõrperä-basiiliku suust, ua omadihämmätüse seen ja vahtsõnõ rohilinõ pestosuust.. Hüva söögikotus- Alatskivi lossi restoraan, Anna Edasi, Sangaste Rukki Maja, Seto Tsäimaja ni Tammuri talorestoraan.
Uma Mekk om kimmäs uma kodokandi söögi avvustaja. Uma Mekk kaubamärgi välläandmisõ reegli om lihtsa - kaubamärk andas õnnõ väiga kõrralitsõlõ tootõlõ.
Toorainõ (juurvili, köögivili, puuvili, terävili, liha, piim, muna’, mõtsaanni’) - kõik piat olõma 100% kasunu’ vai kasvatõt Võromaal; toodang (sahvti’, hoidisõ’, mahla’, piiragukraam, lihast- ja piimäst söögi’ jms.); süük - midä paktas turismi- vai toitlustusettevõttõh kas kotusõpääl vai catering teenusõna - valmstamisõl om kasutõt Võromaa ja Võromaa kuuhtüüpiirkunnah kasvatõt toorainõt vähäbält 50% ja söögitegeminõ om Lõuna-Eesti muudu vai süük om tett nii kuis siih nulgah eloaig om tett (küläh, perreh). Kõgõ tähtsäp pääle kohaligu toorainõ, om ka’ uma lugu. Perimüs. Õks umah keeleh. Mia’ muut nii mõnõgi õgapäävätse söögi salaperätsemäst, miildejääväbäst.
Suvõl häie ilmuga om hää ümbre hulki, kasvai vanna Võromaad pite. Kotussit, kohe roitõlõja sisse või karada, om hulga: pokumaa on valla, Varbusõl om muudsa suurõtiimuusõum, muusõummõ ja põnõvat kaemist om muialgi.
Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul (12.–14.08.) Kanepin. Suvõülikoolin peetäs loengit, kaias Kanepi kandin ümbre (tulõva nii bussi- ku jalareis), om kultuuriprogramm (kerigukontsõrt Tamra Kaidult, Kanepi segäkoori kontsõrt, õdagunõ simman ja regilaulutsõõr).
Haanimaal peetäs tulõva kuu lõpun savvusanna nädalit (23-30.07). Suvõ lõpupoolõ, põimukuu perämädsel puulpääval (27.08) plaaniotas tetä sääne päiv, kos üle vana Võromaa omma kütedü savvusanna ja huvilidsõ saava hinnäst sannuta.
PS Võro kiil on üks äraütlemat mõnus kõnepruuk. Kõlab hästi ning on huumorit ja elutarkust täis. Näituseks reklaam-päähämäärmine, ullitama-rumalusi tegema, tillai-tohoh tonti, koorõvatt-vahukoor jne, jne
Nigu eila olõs kõik ollu, aga viistõitskümmend aastat tulõ tuust ärä kui edimäne kõrd setus mi rahvas kokku saiva.
Kygõ armsab ja meelelidsemb süük internetin puus- Mari-Liisi kikkasiinõ suust, Tuuli küümnesõir
PS Võro kiil on üks äraütlemat mõnus kõnepruuk. Kõlab hästi ning on huumorit ja elutarkust täis. Näituseks reklaam-päähämäärmine, ullitama-rumalusi tegema, tillai-tohoh tonti, koorõvatt-vahukoor jne, jne
Nigu eila olõs kõik ollu, aga viistõitskümmend aastat tulõ tuust ärä kui edimäne kõrd setus mi rahvas kokku saiva.
Kygõ armsab ja meelelidsemb süük internetin puus- Mari-Liisi kikkasiinõ suust, Tuuli küümnesõir
0 kommentaari:
Postita kommentaar