Kirjutab danzumees: Minu planeeritud 17-st suveteatrist on 8 nähtud - Felix Ormusson, Marquis d'Artiste, Saatuse heidikute kuu, Scapini kelmused, Unustatud hinged, Ebahaige, Noor-Eesti ja Peko. Järge ootavad veel Vabrikutüdrukud, Petmine, Pärast surma Jendalis, Ring, Vargamäe voonake, Tühermaa, Tuhkatriinumäng, Morten lollide laeval ja Läbi klaasi. Kui vähegi saaks, siis vaataks ära ka Tants aurukatla ümber, Sinised kilesussid jalas, Tuulesaared, Tasandikkude helinad, Adamson: kujud ja killud, Gilgameš ehk igaviku lõpp ja Viimsi suveteatri Limpa ja mereröövlid. Ehk suveteatri valikuvõimaluste üle kurta küll ei saaks. Oleks nüüd, et mõnest neist kooruks ka tõeline elamus terve teatriaasta mõistes, nagu eelmisel aastal nii mõnestki. Sest kellel nägemata, siis võib vabalt soovitada nii "Vargamäe varjus" kui ka "Iha jalakate all". Ja Linnateatris mängitakse ju seda kõige-kõigemat, ehk Tõde ja õiguse 4.osa... kui kellelgi peaks see veel nägemata olema... Isegi kui keegi vaatas televersiooni, siis kindlasti-kindlasti tasub seda minna otse ja päris teatris vaatama. See on midagi absoluutselt erilist ja võimast!
Kes julgeks veel kõneleda suveteatrite kardetud kergest ja kehvast tasemest? Ja nii mõnestki on koorunud mullegi elamus ja nii mõnelegi ei saa pileteidki. Nii mõnigi teatriinimene on toidugurmaan- andekad on ikka andekad mitmel alal. Ja kui Hendrik Toompere mulle Stockmannis vastu tuleb, siis ma katsun täiesti ükskõikse näoga ja silmatorkamatult piiluda, mida ta omale korvi on ladunud. Normaalne oleks hoopis talle kõva selge häälega öelda, kuidas mina, minu pere ja muud loomad tema töötlust kalasupist armastame.
1,5 l kalapuljongit
0,5 kg lõhefileed
1-2 varsselleri vart
1 fenkol
1-2 porgandit
4-5 kartulit
2 keskmist sibulat
3 küüslaugu küünt
1 kohvikoor
100 g võid
oliivõli
1 spl koriandri seemneid
10 tera musta pipart
5 tera valget pipart
5 tera rose pipart
1 loorberileht
veidi sidrunimahla
värsket tüümiani, basiilikut, tilli ja peterselli
Terve lõhe peast, sabast ja selgroost saab umbes veerandtunnise keetmisega puljongi. Veel mõnusama maitse tarvis võib puljongi sekka visata terve keskmise ahvena või särje. Kurnata.
150 g võid ja tilk oliivõli potiga nõrgale tulele, lisada ribastatud fenkol, varsseller, sibul ja küüslauk, porgandid. Kui mõnus aroom täidab toa, võib peale valada puljongi. Lisada mustad terapiprad ja loorber. Kui supp läheb keema, lisada kartulikuubikud ja lõhefilee koos nahaga, sest see annab maitset.
Naha pead hiljem ära võtma ja tükikese jätma kuskile laua serva- kassile . Ta vajab küttimise või varastamise tunnet. Muidu ta kaotab oma olemuse, riielda teda ei tohi. Hendrik Toompere
Seejärel lähevad supi sisse koorimata krevetid (koor annab maistet ja on ilu pärast ka), värskelt uhmris purustatud koriander, rose pipar, valge pipar. Lase keema, lisa kohvikoor, misjärel lõpeta keetmine. Lisa ülejäänud või ja maitseroheline.
Siis võib supp tõmmata- näiteks kümme minutit.
Serveerida inglise sinisest serviisist. Laual peab olema taldrik krevetikoorte jaoks ja niiske rätik sõrmede puhastamiseks.
Kõrvale juua veini või viina. Mitte mingil juhul vett. Jube maitse tuleb suhu. Ja üldse on parem olla rõõmsas meeleolus.
jessas, selle jutu peale julgeks isegi uuesti mõnda suveteatrisse minna.kalasupist rääkimata, seda teeks niikuinii. jälle. aga nii pole enne teinud. kahjuks pole kassi, kellele nahka jätta...
VastaKustutanojah, suurest respektist arusaamatu kunsti vastu, ma ka enam suveteatrites ei käinud, aga need kuhu ma siiski sattunud olen, olid küll elamusrikkad- näitlejad mitte ainult ei pikutanud laval, vaid andsid hinge seest ja selline asi on jätkuvalt muljetavaldav. Pluss mõisamiljöö ja katus pea kohal. Ja maitsev supp on näitlejate kokaraamatust. Kassi võib ju ette kujutada ja samuti värkse ahvena või särje, mida pahatihti ikka ei ole..
VastaKustuta