Kirglikku aasta algust karrikanaga

Aastanumbrite vaheldumine on tegelikult üks hea aeg. Kogu maailm teeb kokkuvõtteid ja sellest mõjutatult teeme seda ka ise. Üks aastane projekt oleks nagu lõpetatud, võimalus resümeerida ja kogutud teadmiste-muljete-suhete pinnalt uuele tasandile astuda ehk siis uue projektiga algust teha. Kitsaskohad on selgunud, arenguvestlus iseendaga peetud ja uued eesmärgid, ettepanekud (iseendale) tehtud.  Nii väikesed kui suured. Me teame, kui meelsasti ja palju võtavad inimesed, ja me ise, sõna valitsuste ja riikide tasandil, aga kui vähe me teeme seda enda pisikestes asjades, nagu tervis, välimus, harjumused, kus me elame, kellega me elame, millega tegeleme, mida mõtleme, mida sööme. Kuigi hoopis need on asjad, mida me saame mõjutada.

Kokkuvõtetega, stiilis eelmise aasta parim.., on aga nii, et eakatel (hii!) ei lase ju mäluprobleemid joont alla tõmmata, sest väiksemad asjad enam ei meenu. Olen paljut, aga selgub, et siiski liiga vähe kirja pannud. Kokkuvõtet teha, nii te ma ka ise uskuma jääks,  keeruline. Näiteks- mind kõige enam mõjutanud sündmus või õppetund, uus kasvatamist väärt taim, kõige suurem reisi- või restoranielamus, parim app, parim loetud raamat või nähtud film aastal 2011. Kõik on pisut kaootiline olnud ja seda saab kindlasti aastal 2012 süsteemsemaks ja paremaks muuta. Retseptide tarvis on ju mul nüüd blogi. Ja üks parimatest juhtumistest aastal 2011 ongi, tänu blogindusele, absoluutselt kindlasti- kulinaarsete mõttekaaslaste leidmine. Isikupärane ja head meeleolu hindav rahvas. Neid vaadates võib küll öelda Anjum Anandi sõnadega: kahtlemata mõjutab toit meie välimust ja eluenergiat. Lisaks on toiduaelamuste ja tarkuste jagamises midagi väga isiklikku ja ilusat.

Parimat karrikokka (ja ma olen palju katsetanud) ja india toidu saadikut, kui Anjum ma aga ei tea. Rääkimata 5000 aastat vanast india terviseteadusest. Õnne tarvis ei ole vaja lahendada globaalseid valupunkte, vaid lihtsalt koriandrit hakkida- sõnab staarkokk, seksisümbol, ajurveda õpetaja ja mida kõike veel..

Indian spices

1 suur kana, lõigatud kanakääridega väikesteks ilma nahata tükkideks

5-6 nelgitera

paar pulka kaneeli

kümme rohelist kardemonikauna

1 kuhjaga spl vürtsköömneid

1 jupp riivitud ingverit

1-2 sibulat, hakitud

8 küüslauguküünt, hakitud

1 kuhjaga tl kurkumipulbrit

1 kuhjaga tl koriandripulbrit

maitse järgi punast tšillipulbrit

1 suur purk hakitud tomateid

pisut garam masala`t

õli, soola

Kuumuta õli suurel pannil, lisa nelk, kaneel,  kardemon, vürtsköömned. Kuumuta pool minutit, lisa sibul ja küpseta veel 10 minutit (nüüd juba pisut madalamal kuumusel, et sibul ära ei kõrbeks). Sega sisse ingver, küüslauk, kurkum, koriander, tšilli. Kuumuta umbes minut, lisa kanatükid ja kuumuta veel mõned minutid. Kalla peale tomatikonserv, lisa soola, veidi  vett ning aja karri keema. Hauta kuni kanatükid küpsed (~20 minutit). Lisa garam masala pulbrit ja sega.

Serveerimiseks keedetud riisi ja joomiseks Riesling`t või Gewürtztraminer`t.

Head vaimset ja füüsilist tervist! Kirglikku aastat!

Retsept: Oma Maitse november 2010

PS Kui soovite teada, mida ma jõulude ajal sõin, siis võin öelda siga see ei olnud. Jajaa, tean, et saan nüüd traditsioonide mitteaustamise eest vitsa. Notsu on kahtlemata parim valik, meie kodus nimetasid mehed soolatud, siis leotatud ja krõbedaks praetud kamaraga lihatükke kompvekiteks. Aga sel aastal tegi kodukasvatatud part notsule ära. Apelsinidega glasuuritud ja apelsine täistopitud part koos kolm tundi haudunud apelsiniste hapukapsaste ja koduste keedukartulitega- sarjast täiuslikud eined.