Kalkuniburgerid kapsasalatiga

Kui enamasti saab superstaaridelt ja filmidiivadelt kuulda, kuidas nad end millegi nii maise kui söömisega ei seosta või äärmisel juhul identifitseerivad end kui taimetoitlast, siis Oscari võitnud näitlejanna Gwyneth Paltrow pole sellest klannist. Kui telerist vaatab ta vastu glamuurse (reklaam)näona, siis raamatukaante vahel mõjub Gwyneth lihtsalt ja koduselt. Ta on kahe lapse ema, kes kummardab peretraditsioone ja hellitab sõpru hea õhtusöögiga.

Gwyneth on lasknud end mõjutada eelkõige oma armsa isa Bruce’ i köögikirest, tüdruku “adopteerinud” Hispaania mamma maitsetest (Gwyneth oli kooliajal Hispaanias vahetusõpilane) ning loomulikult Itaalia köögist. Lõppkokkuvõttes mõjub raamat nagu stiilne eneseabikogumik noortest emadest toiduentusiastidele, kes parasjagu pere keskpunktis olles nauditavaid, ent olulisi eluhetki uuele põlvkonnale edasi kingivad.

Kirjutas Siiri Kirikal Oma Maitses Gwyneth Paltrow `Oma isa tütar` kohta, millest kujunemas üks minu lemmikkokaraamatutest. Etteulatuvalt öeldes, on oodata ka Paltrow järgmisi teoseid- nagu Ameerikas kombeks, siis kui miski hästi õnnestub, tuleb järgmine ja siis järgmine ja..

On ülimalt nauditav lugeda emakeeles väga head kokaraamatut! Kes usuks, et Paltrow, kes filmis ja ilupiltidel on absoluutselt veatu, on ka lapsevanemana, kirjutamisel ja kokkamisel lummavalt täiuslik- perekondlike traditsioonide austajana, emana, peenusteni lihvitud üliisuäratavate retseptide kaasautorina. Raamat on olnud paljude professionaalsete asjaosalistega projekt ja selle lugemine pakub naudingut igast aspektist. Ideaalis on just pereasjad ja söögitegemine need, milles inimesed võiksid olla edukamad. 

Minul on olnud samasugune õnn kasvada kodus, kus perele tehtud eine oligi ja on senimaani pere kogunemise kõrghetk, hoolimise väljendus, naudinguallikas, maagia. Ma mõistsin seda veel täielikumalt, kui ise lapsed sain ja toidu hõrkus kannab minu jaoks endas  jätkuvalt armastuse sõnumit, mida jagada. 

Aja jooksul olen õppinud ka lapsi teadlikumalt protsessi kaasama- olgu see siis määrimine, segamine või köögitehnikanupu vajutamine. Teismeliste puhul on teatav ebaedu selles asjas loomulik ja mööduv nähtus.

Burgeri kokkuladumine  tähendab aga iga pereliikme jaoks kindlasti ülimat rahulolu. 

Burgeri eest on eriti tänulikud lapsed ja mehed. Ja lastel ehk pole  järgmistel kordadel põhjust kiirsöögikohtades tungelda, sest puhtad kodused maitsed erinevad sealpakutavast väga suurel määral. Ja lapsed hakkavad vahet tegema.. 

Paltrow raamatust leiab imeahvatlevaid pardi-rosmariiniburgereid ploomiketšupiga, vietnami krevetivõileibu, tuunikala-ingveriburgereid.. ja terve hulga sinna kõrvale sobivaid kastmeid, remulaade, lisandeid.. 

Ellen Silvermani originaalfoto kalkuniburgerist

Kalkuniburgerid, täidetud juustuga

4 tk

450 g hakitud kalkuni kintsuliha

1/2 tl soola

jahvatatud musta pipart

1 sibul, riivitud 

1 tl suitsust paprikapulbrit

125 ml juustu omal valikul (nt Cheddar), jämedalt riivitud

4 idandatud viljast või täisteranisujahust kuklit

 

Kuna mina isiklikult hakitud sibula tükke kotleti sees ei jumalda, siis riivin kõigepealt peene riiviga ühe toore sibula (muul juhul tuleks sibul peenelt hakkida ja tilgas õlis klaasjaks kuumutada). Segan suures kausis kõik ained korralikult segamini. PS Abi on korralikust kloppimisest ja taigna kausipõhja virutamisest. Jaotan taigna neljaks veerandikuks. Teen iga veerandi omakorda kaheks ja vormin mõlemad osad pätsideks. Tõstan ühele pätsile  2 spl juustu ja asetan teise pätsi selle peale. Surun servad kokku. Enne küpsetamist võib valmis kotlette tahendada veidi külmas seismisega. Üks ontlik burgerikotlet grillitakse. Talvel praeme kuumal pannil- ühelt poolt 5 minutit ja teiselt poolt 4 minutit või kuni need on pruunid ja kõvad.

Serveerida koos grillkuklite ning kõigi oma muude lemmiklisanditega- kapsasalati!!, roheliste lehtede, marineeritud kurkide, sibula- või tomativiiludega.

PS Paprikapulbri asemel on originaalretseptis kasutusel 1 spl väga peeneks hakitud värsket rosmariini. Tegin asenduse hetke-eelistuse ajel, kuna ma rosmariini kohutavalt armastan, siis olen sellega liialdanud, nii et küll sai. Suitsune paprikapulber esindab ameerikalikku burgerikultuuri täiesti suurepäraselt.   

Esmajoones aga tuleks alustada vanast heast kapsasalatist- kõige õigema maitsega parimast burgerikõrvasest eales. Poolest peakapsast saab hiiglasliku kausitäie, millest peaks piisama ameerika ragbimeeskonna söötmiseks, aga kaob see sekunditega..

 

Kapsasalat

 

1/2 kapsapead, riivitud

2 porgandit, jämedalt riivitud

jämedat soola

1 spl õunasiidriäädikat

1 spl suhkrut

250 ml majoneesi, omal valikul 

Sega riivitud kapsas ja porgand jämeda soolaga segamini ja lase vähemalt 10 minutit seista.  Lisa ülejäänud ained ja lase maitsetel omavahel tõeliselt tuttavaks saada- salatil oleks hea seista vähemalt 1 tund, või siis 2, kõige parem oleks üleöö. 

PS Vana head kapsariivi nimetatakse tänapäeval mandoliiniks ja selle olemasolu kergendaks oluliselt noaga hakkija tööd.