Savvusann, mõtsamaasik, kikkasiin

Jaanipäiva aigu om muq tõõsõpoolõ sündümise päiv. Eputamisõn, molutamisen vai ilosit luudusõpilte tegemisen es olõq aika- hainategu, puu tsäkutämine- kyik aig puha hindä huuvin pääl. Sõpr tulõva kokku. Keedetäs putro, küdsiti tsialiha, tuld tetti, harotas tandsu, laulu, pillimängu. Ilmavanaga olõ tettü leping hää ilma osan, a unõhtõdi kokko leppi', miä tuu hää ilm sääne om. Mõtsamaasik, kikkasiin om jaanipäiva aiku eesti kagunukan võrokõisi ja setodõ man kütseq, muial trehväs näid harva. Savvusannas lõunõt saat võtta nii kuis tervüs kand, sann püsus hulk aigu lämmi ja iho saa kerges.  

Võromaalõ tulnu külälise otsva innekõkkõ paiga pääl tettüt, traditsioonilist süüki- savvusannan suidsutõdut lihha, kitsõpiimä-juustu, kardokit, paiga pääl tettüt leibä, kohopiimä. Näütüses suidsusannaliha tegemise arõndamisõs saa Euruupa Liidu rahha küssü. Mi ostaq põhilidsõ söögikraami naabri käest- õkvalt valmis saanuid maas’kit, munõsõ.. Parhilla möövä Võrol talokraami Jaagumäe söögikeskus, Jürisaarõ Luule turg, Lihakarni puut, Leokil om kala, Taarapõllu müü mitmõh kotusõh, tõsõ kotost. 50 talosöögi tegijät ja müüjät märgoti 16. piimäkuul Misso vallan Kärinä külän, kuis paiklik süük parõmbidõ süüjä mano saasi. Olõ oodatu hõrgutisi pruuvma- Nopri kraam- sõir-kohopiim, Taarapõllu talo mahl, Tamra sibulapiirak, Alt-Lauri talo tikõrperä-basiiliku suust, ua omadihämmätüse seen ja vahtsõnõ rohilinõ pestosuust.. Hüva söögikotus- Alatskivi lossi restoraan, Anna Edasi, Sangaste Rukki Maja, Seto Tsäimaja ni Tammuri talorestoraan.

Uma Mekk om kimmäs uma kodokandi söögi avvustaja. Uma Mekk kaubamärgi välläandmisõ reegli om lihtsa - kaubamärk andas õnnõ väiga kõrralitsõlõ tootõlõ.  

Toorainõ (juurvili, köögivili, puuvili, terävili, liha, piim, muna’, mõtsaanni’) - kõik piat olõma 100% kasunu’ vai kasvatõt Võromaal; toodang (sahvti’, hoidisõ’, mahla’, piiragukraam, lihast- ja piimäst söögi’ jms.); süük - midä paktas turismi- vai toitlustusettevõttõh kas kotusõpääl vai catering teenusõna - valmstamisõl om kasutõt Võromaa ja Võromaa kuuhtüüpiirkunnah kasvatõt toorainõt vähäbält 50% ja söögitegeminõ om Lõuna-Eesti muudu vai süük om tett nii kuis siih nulgah eloaig om tett (küläh, perreh). Kõgõ tähtsäp pääle kohaligu toorainõ, om ka’ uma lugu. Perimüs. Õks umah keeleh. Mia’ muut nii mõnõgi õgapäävätse söögi salaperätsemäst, miildejääväbäst.

Suvõl häie ilmuga om hää ümbre hulki, kasvai vanna Võromaad pite. Kotussit, kohe roitõlõja sisse või karada, om hulga: pokumaa on valla, Varbusõl om muudsa suurõtiimuusõum, muusõummõ ja põnõvat kaemist om muialgi.

Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul (12.–14.08.) Kanepin. Suvõülikoolin peetäs loengit, kaias Kanepi kandin ümbre (tulõva nii bussi- ku jalareis), om kultuuriprogramm (kerigukontsõrt Tamra Kaidult, Kanepi segäkoori kontsõrt, õdagunõ simman ja regilaulutsõõr).

Haanimaal peetäs tulõva kuu lõpun  savvusanna nädalit (23-30.07). Suvõ lõpupoolõ, põimukuu perämädsel puulpääval (27.08) plaaniotas tetä sääne päiv, kos üle vana Võromaa omma kütedü savvusanna ja huvilidsõ saava hinnäst sannuta.


PS Võro kiil on üks äraütlemat mõnus kõnepruuk. Kõlab hästi ning on huumorit ja elutarkust täis. Näituseks reklaam-päähämäärmine, ullitama-rumalusi tegema, tillai-tohoh tonti, koorõvatt-vahukoor jne, jne


Nigu eila olõs kõik ollu,  aga viistõitskümmend aastat tulõ tuust ärä kui edimäne kõrd setus mi rahvas kokku saiva.


Kygõ armsab ja meelelidsemb süük internetin puus-  Mari-Liisi kikkasiinõ suust, Tuuli küümnesõir 

Põdrakotletid Welise Wabariigis

Foto autor Toivo Kullamaa

Velisel heliseb. Jõetammid, ööbik toomingapuus, naabrinaise laul.. Ennevanasti oli siin vilgas elu, igas teises majas oli rohupood (teadagi :-), mitu koolimaja, veskit, savitööstused, viinaköögid, paberiveski Sulul, klaasimanufaktuur Nõlval. Kõrtse oli nii palju, et 1870-ndatel keelas Valgu mõisaherra Baron O, v. Uexküll kõik ära, sest „peremehed ei saanud enam rentisi tasa ega valla maksusi õigel ajal maksetud.“ 1905 aastal sai Velise ettevõtlikul rahval mõisa majanduslikust ülemvõimust kõrini ja asuti maailma revolutsioonilistest sündmustest sütitatuna oma kodanikuõiguste eest võitlema. Kuulutati välja Welise Wabariik. Mõisad põletati. Kui mõtelda, et Märjamaa kihelkonnas oli 17 mõisa ja pastoraat ehk kirikumõis ning Vigala kihekonnas 6 mõisa ja pastoraat.. Rahutused aga suruti peagi maha, hulga Velise mehi hukati juba enne kohtuotsust, vitsuhoopidest rääkimata. Meie oleme siin vaid sisserännanud, põliselanikel on igal oma lugu rääkida. 20 aastat tagasi oli siin veel kino, apteek, pood, postkontor.. Nüüd pole neidki. 2000 aasta rahvaloenduse ajal     loeti siin 25 elanikku..                                                                                                

Ometigi oli vaid ühel nädalavahetusel üritusi igale maitsele. Velise õigeusu kirikus klassikalise muusika kontsert juhatatud St Peterburgi!! kontsertmeisteri poolt. Sulu Käsitöökojas keraamikakursused. Sillaotsa Talumuuseumis, mis kogub kihelkonna inimeste ning aja lugu, simman. Suve suursündmus on pidu Kiigesaarel ja sügisel laat.

Head sööki on piirkonnas rohkem kui esialgu arvata oskaks. Taluniku piim ja munad. Roheline aiamaalt. Itaallaste omanduses olevast Vigala piimatööstusest saab värskena parimat mozzarellat, ricottat, mascarponet. Märjamaa Lihatööstuse mahetalled ja -veised on müügil suisa Sadama Turul. Sojatooted. Rääkimata moosidest, mahladest ja sügavkülmast, kus põdravasika selg või metsanotsu kintsud, pärit siinsetelt jahialadelt. Nii ootavadki lapsed linnas vanaisa, sest vanaisa toob alati kaasa oma kuulsaid põdrakotlette.

1 kilo põdrahakkliha

300 g soolaseapekki

1 muna

1 sibul

2-3 küüslaugu küünt

½ saia
vett

uluki maitseainet (jahvatatud magus paprika, kurkum, köömned, küüslauk, koriander, kreeka lambalääts, tšilli)

musta pipart

Vormi pätsid, veerata jahus ja prae ilusaks pruuniks.

Aedoad küüslaugu, peterselli ja oliivõliga

Midagi enamat kui lihtsalt Eesti on Pärnu ammugi olnud. 1990-ndate algupoolel olin kord ajakirjanikuna Pärnus Fiestal, see oli mingi muusikafestival, kus mängiti bluusi ja rannasalongis Valgret ka muidugi kogu aeg. Kõik moekamad lauljad ja näitlejad tegid tollal Valgret.

Rannahotell oli tollal alles hüljatud, aknad laudadega kinni löödud, aga Pärnu elu oli siiski uskumatu ja vaimustav. Hakkasin juba lõunast napsu võtma, et meel püsiks kogu aeg erutatud ja terav. Pärnu mõjus nagu välismaa, kus ma tollal käinud polnud, nagu igaveses suves ja pidustustes elav maailm. Mu joovastus ei lahtunud ööl ega päeval, pea oli nädal aega kammimata, sest kogu Pärnu peatänav kauples ainult välismaise nänniga ja nii vanaaegset asja- nii müüjad ütlesid- nagu kamm polnud lihtsalt müüa. Kalev Kesküla

Nüüd on Pärnus Ammende villa, rannapromenaad, rannahotell, kuursaal.. Sumedal suveööl istud villa Wessetis ja naudid õnnelikku Pärnut, kui ehedat suvituskuurorti. Linna, kus hakatakse jälle valgeid riideid kandma nagu enne sõda. Või nagu Käbi ütles Oti saates- esimese Eesti ajal ei olnud inimesed sellised- kinnised, tõsised, isegi mornid. Olid rõõmsad ja koguni pisut kergemeelsed. Seda on kergendav kuulda, sest paljudele meeldib igavikuline mõtteviis eestlasest kui ühest igavesest raskemeelsest kujust. 

Me alateadvusesse maetud meemidest saavad ühed kasulikud vabandajad kõigele..

Vana-Pärnut kohtad veel Vana-Turul. See on rituaalne käik, et enne randa värsket kaasa osta. Õhtul peale rannal promeneerimist keedad ära ka kaasaostetud oad, mõnes sama ehedas stiilis, näiteks Provance`i moodi- küüslaugu, peterselli ja oliivõliga.

500 g aedube

1 punt peterselli

6 küüslauguküünt- seega ohtralt :-)

oliivõli

Keedan ube soolaga maitsestatud vees 10-15 minutit. Kurnan. Hakin petersellilehed, küüslaugu ja kallan ubadele koos oliivõliga. Raputan läbi ja lasen 5 minutit maitsetel imbuda. Mõne hetke pärast vaatame tühja taldrikut ja sõidame uute ubade järele. Näiteks Pärnu, kus elu on nii sume!

Kana-aedviljastruudel- pealt krõbe, seest mahlane AMPS

„Vot, seda ma sööksin!“ hüüab teismeline aedvilja!!! sisaldavale toidule. Selline meeleavaldus viib lapsevanema kõige suurepärasemasse meeleollu! Seega avalda tormilist rõõmu, lagista naerda ja pea koos teismelise maha paar polkat David Guetta (päris hea) või Justin Bieber`i (päris jama) saatel! Ei ole ju 13-aastane veel piisavalt küps (ja kas me ise oleme?) kuulma enda kohta  muud, kui ainult positiivseid hinnanguid. No ja mida positiivset on öelda maitse-eelistuste kohta, mis koosnevad kartulikrõpsudest, kummikommidest, jõu- ja karastus?jookidest, söögikohtade lastemenüü?? friikatest, viineritest? Sa ei vaata seda kõrvalt, vaikides ja lootes, et aeg paneb asjad paika. Sa kardad, et Su laps hakkab varsti sissesöödud keemiast pimedas helendama. Jah, sellised toiduvalikud viivad ühe lapsevanema ärrituse viimse piirini. Väga raske on keerata siis keelele neli sõlme peale ja jääda arvamust avaldades diskreetseks, leebeks ja peenetundeliseks! Mis on kindlasti täiskasvanulikum ja ka meeldivam viis eesmärgini jõuda. Igal juhul tähtsusest puhevil ja hardas meeleolus, et õpetussõnad on lõpuks vilja kandnud, sooritan nüüd kana-aedviljastruudli küpsetust paar korda nädalas! Idee catering`ilt AMPS, koostise leiutasin. Ümbriseks võib kasutada nii pärmi- kui lehttaignat, aga mina eelistan siiski Maru klassikat, st struudli oma. Nii saab pirukas pealt krõbe ja seest mahlane mõnus suutäis!

2 kanafileed

½ sidrunit

1 tl kanamaitseainet, nt Santa Maria broilerimaitseainet

2 mahlast ja värsket sellerivart

2 väiksemat porgandit

1 pontsakas punane paprika

½ fenkoli mugulat

1 sibul

2-3 küüslauguküünt

½ tl jahvatatud koriandrit

küpsetamiseks õli

musta pipart

soola

Lõika kanafilee tükkideks, sega lihatükid maitseaine ja sidrunimahlaga ning jäta külmkappi 1/2-1 tunniks maitsestuma. 

Tükelda aedviljad tikkudeks ja kuumuta vähese õliga valmimise järjekorras- porgand, seller, sibul, küüslauk, fenkol. Sega hulka paprikatükid, maitsesta soola, värskelt jahvatatud musta pipra ning jahvatatud koriandriga. Kanatükid nõruta ja kuivata. Prae kiiresti ja suurel kuumusel, natuke soola ja lisa aedviljadele. Kana pikka kuumutamist ei vaja ja niikui küpseb ahjus edasi.

 Struudltaigen vajab Maru õpetuse kohaselt järgmisi aineid

4 dl jahu

1 dl toasooja vett

0,5 tl 30% äädikat

3 spl õli

näpuotsatäis soolad

seest- ja pealtmäärimiseks 100 g sulatatud võid

Sega toasoojale veele hulka äädikas, õli ning näpuotsatäie soola. Mõõda kaussi jahu, sega omavahel ning sõtku parajaks. Tainas peab olema elastne ja tuleb paberõhukeseks rullida!
Öeldakse, et taigen peab olema nii õhuke, et saab vanu armastuskirju läbi selle lugeda. Mina armastukirjade peal küll ei raatsi taignat rullida. Lahtirullitult pintselda sulavõiga. Vala kana-aedviljasegu võimalikult keskele. Tõsta järgemööda kõik servad peale ja pintselda ääri sulavõiga mis kleebib ääred hästi kinni.

Viimase "paberiserva" tõsta tugevamalt üle ning pinguta struudli põhja alla. Aseta ettevaatlikult ahjuplaadile ja küpseta 180ºC ahjus 40 minutit. Iga kümne minuti möödudes pintselda pealt sulavõiga – kõik krõbeda struudli nimel! 

Head koolilõppu ja värvilist suve algust!