Suitsusauna singi ja põldoa hautis

Ennäe imet, iga 5 aasta tagant mobiliseerub kogu rahvas ja tuleb laulupeole!
Tõepoolest pisar silmis, vaatan päält! Väga uhke olen  meie oma pidupäeva üle!
Meie muusika ja maailma kauneima rahvariide üle!
Eesti toidu üle!
Kokku 91 orketrit, 20 000 lauljat ja 100 000 pealtvaatajat!
Juuresolev on tegelikult väga vana retsept. Portugali ja Brasiila päritolu, aga kui imeliselt hästi sobib meite oma põldoaga!!


Suitsusauna singi ja põldoa hautis
250 g kuivatatud põldube
100 g Lõuna-Eesti suitsusaunasinki
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart
4 spl rapisõli
125 ml valget veini
1 sibul, peenelt hakitud
2 sellerivart, peenelt hakitud
4 rohelist sibulat, peenelt hakitud
1 roheline pipar, peenelt hakitud
5 küüslauguküünt, peenelt hakitud
3 loorberilehte
värskelt riivitud muskaatpähklit
cayenne pipart
2 spl värskelt hakitud peterselli

Pane pestud oad suurde potti ja kata külma veega. Kata pott kaanega ja aja keema. Alanda kuumust ja keeda ube 1-1 1/2 tundi. Jahuta, hoia ube keeduvedelikus, õhukindlas nõus külmkapis nii 2 ööpäeva enne pidusööki. Kuumuta seapekk, suitsusaunasink. Seejärel köögiviljad v.a. küüslauk õlis ~ 3 minutit. Lisa küüslauk, kuumuta veel 1 minut. Lisa oad ja vedelikud ning kuumuta kuni vedelikud on redutseerunud. Maitsesta soola, pipra, muskaatpähkli ja cayenne`ga.

Serveeri hakitud peterselliga.

Oasupp nelgi ja apelsiniga

Kes hirmsasti nelgiteri täis pikitud ahjusibulaid ja ube armastab, aga enne aastavahetust cassoulet`i või siis ka muud oahautist, nt Mari-Liisi poolt Lusika saates demonstreeritud parti ubadega, liiga rammusaks hindab, siis keetku kaunviljad supiks. Talvise supi sisse sobivad ideaalselt nelk ja apelsinikoor. Samas ei tohiks unustada veneaegse kokapiibli sborniku paragrahve ja muud vene kokarahva evangeeliumites märgitut- traditsioonilised supijuurikad on porgand, sibul, küüslauk, seller; rasvaines läbi kuumutatult. Sellele baasteadmisele toetudes, saab millest iganes maitsva supi valmis vaaritada.

Supitegu võtab täpselt niikaua aega, kui puljongi keema ajamiseks (samal ajal teisel pannil juurikaid kuumutades) ja siis keetmiseks (nii umbes 15 minutit ) kulub. 

• 300 g valgeid ube, külmas vees leotatud 
• 300 g suitsupeekonit
• 2 spl õli
• 2 liitrit kanapuljongit
• 3 porgandit, kooritud kuubikuteks lõigatud
• 3 sellerivart, viilutatud
• 2 sibulat, hakitud  
• 5 küüslauguküünt, hakitud
• 1 purk (140 g) kontsentreeritud tomatipastat
• 1 purk (400 g) tükeldatud tomati konservi
• 5 kartulit, kooritud ja kuubikuteks lõigatud
• 1/2 tl kuivatatud rosmariini 
• 1/2 tl kuivatatud tüümiani
• 1 spl kuivatatud peterselli (või värsket)
• 5 nelgitera
• 1 kaneelikang
• 10 tera musta pipart
• 2 loorberilehte
• 1/2 apelsini riivitud koor
• soola
• pealepuistamiseks hakitud rohelist sibulat ja värskeid ürte (petersell, tüümian)

NB! soovi korral võib supi sisse tükeldada ohtralt liha- näiteks veisepuljongikondiliha, külmi praetükke, vorstikesi, vürtsikamaid chorizosid jne, jne

Oad panna külma vette likku ja hoida järgmise päevani jahedas. Kurnata. Juurikad pesta, koorida, puhastada, lõikuda. Peekon lõigata kuubikuteks ja praadida  vähese õliga keskmisel kuumusel, lisada tükeldatud sibulad, porgandid, küüslaugud ja lõpuks seller. Kuumutada kõik korralikult läbi, lisada tomatipasta, kuumutada ja kallata keevasse soolaga maitsestatud puljongisse. Lisada kõik ülejäänud ained- tomatikonserv, kartulid, oad, maitseained, ajada keema ja keeta 15 minutit kuni oad, kartulid pehmed.

Foto pörineb mõnest muust võimalikust oasupist: Andrew Scrivani for The New York Times

Aedoad küüslaugu, peterselli ja oliivõliga

Midagi enamat kui lihtsalt Eesti on Pärnu ammugi olnud. 1990-ndate algupoolel olin kord ajakirjanikuna Pärnus Fiestal, see oli mingi muusikafestival, kus mängiti bluusi ja rannasalongis Valgret ka muidugi kogu aeg. Kõik moekamad lauljad ja näitlejad tegid tollal Valgret.

Rannahotell oli tollal alles hüljatud, aknad laudadega kinni löödud, aga Pärnu elu oli siiski uskumatu ja vaimustav. Hakkasin juba lõunast napsu võtma, et meel püsiks kogu aeg erutatud ja terav. Pärnu mõjus nagu välismaa, kus ma tollal käinud polnud, nagu igaveses suves ja pidustustes elav maailm. Mu joovastus ei lahtunud ööl ega päeval, pea oli nädal aega kammimata, sest kogu Pärnu peatänav kauples ainult välismaise nänniga ja nii vanaaegset asja- nii müüjad ütlesid- nagu kamm polnud lihtsalt müüa. Kalev Kesküla

Nüüd on Pärnus Ammende villa, rannapromenaad, rannahotell, kuursaal.. Sumedal suveööl istud villa Wessetis ja naudid õnnelikku Pärnut, kui ehedat suvituskuurorti. Linna, kus hakatakse jälle valgeid riideid kandma nagu enne sõda. Või nagu Käbi ütles Oti saates- esimese Eesti ajal ei olnud inimesed sellised- kinnised, tõsised, isegi mornid. Olid rõõmsad ja koguni pisut kergemeelsed. Seda on kergendav kuulda, sest paljudele meeldib igavikuline mõtteviis eestlasest kui ühest igavesest raskemeelsest kujust. 

Me alateadvusesse maetud meemidest saavad ühed kasulikud vabandajad kõigele..

Vana-Pärnut kohtad veel Vana-Turul. See on rituaalne käik, et enne randa värsket kaasa osta. Õhtul peale rannal promeneerimist keedad ära ka kaasaostetud oad, mõnes sama ehedas stiilis, näiteks Provance`i moodi- küüslaugu, peterselli ja oliivõliga.

500 g aedube

1 punt peterselli

6 küüslauguküünt- seega ohtralt :-)

oliivõli

Keedan ube soolaga maitsestatud vees 10-15 minutit. Kurnan. Hakin petersellilehed, küüslaugu ja kallan ubadele koos oliivõliga. Raputan läbi ja lasen 5 minutit maitsetel imbuda. Mõne hetke pärast vaatame tühja taldrikut ja sõidame uute ubade järele. Näiteks Pärnu, kus elu on nii sume!