Parim grill-kala chermoula marinaadis

Kevad on tulnud linna. Talvisest rapsimisest mandunud keha hakkab vaikselt harjuma selle tohutu valguse ja energiatulvaga. Mõnel õhtul tuleb end ikka paksudesse vammustesse mähkida, aga hääled metsarajal on sõbralikud, inimesed kõnetavad üksteist, ehkki on võõrad. Pargis on noor minister hõlmade lehvides lapsekäruga kiirusrekordit püstitamas. Just samas kohas, kus mõned aastad tagasi  üks kirjanikuhärra oma poliitilis-satiirilis-lõbustavaid lugusid treis, oma lapse vankrit lükates. Stiilselt habemes täheteadlane on koera punase lehviga vorstileti kõrvale sidunud. Möödujaid on vähe, aga tunned peaaegu kõiki. Tuttav pood on läbi teinud taassünni,  esimeses butiigis saab kiikuda, järgmises virgutab meelt 100% kohalik disain. Kingapoe jalavarjud on muutunud eriti värviliseks.  Söödav kraam eriti rikkalikuks ja tervislikuks. Tooted ei sisalda enam gluteeni, fosfaate, stabilisaatoreid, maitsetugevdajaid, värvaineid. Tööandjad on veel lahkemad, liikumisprogrammid on aina suurejoonelisemad ja peod aina lõbusamad.  Tühisust kohtab aina vähem.
Eesti on imeline koht elamiseks.


Selle aasta esimene grill saab eriti maitsev. Kala ja chermoula (araabia päritolu marinaad) on kokku loodud.
Koriandrit on selles retseptis poole rohkem kui peterselli. Hea kokk lisab nii ingverit, kurkumi kui apelsini.

Parim grill-kala chermoula marinaadis

2 dl värskeid koriandrilehti

1 dl värskeid petersellilehti

4 küüslauguküünt

2 spl riivitud ingverijuurt

2 tl paprikapulbrit

2 tl jahvatatud vürtsköömneid

1 tl kurkumi

1 tl hakitud värsket tšillit või harissat (väga hea on Pärnamäe Keskuse, Väike Gruusia poe oma)

4 spl oliivõli

1/2 apelsini koor ja mahl

1/2 sidruni koor ja mahl

1 spl valge veini äädikat

1 tl soola

Blenderda ained.

Varu valge lihaga kalu (mereahven, koha, kuldmerikoger).

Roogi. Triibuta sentimeetri sügavuselt kala nahka.

Hõõru kala seest ja väljast kokku marinaadi ning meresoolaga.
Lase toatemperatuuril seista mõnda aega.
Piserda kalale veidi oliivõli.
Küpseta kuumal grillil 15-20 minutit.


Chermoula säilib 2-3 nädalat külmkapis ja teatud aja sügavkülmas.

Siga, maks, sibulad ja seened

Igal aastal jaanipäeva aegu koguneb meie maakoju suurem seltskond rahvast. Ühel aastal üritasime seda asjaolu muuta, aga tekkis paras segadus, lapsed nutsid oma kauaoodatud suvevabadust, magamata öid ja kalaõngitsemistiiki taga, suurtel janunes hing üksteise ägeda seltskonna, tubateatri, arvestatava taseme saavutanud  laulu- ja tantsupeo, sauna ja kasevihavalmistamise traditsioonide järgi.

Et väärikas seltskond saaks ka väärikalt toidetud, siis tuleb plaani pidama hakata varakult, aga nagu ikka sünnib kõik viimasel hetkel,  aasta jooksul inspiratsiooniks olnud infokildudest ja mõnikord ka peo temaatikast. Peale pereisa sünnipäeva ja jaanipäeva enda rikkalike traditsioonide on igal aastal parajasti midagi lisaks toimumas, kas jalgpalli MM Brasiilias, improviseeritud filmivõtted või eksklusiivne rock-kontsert Taavilt.

Seekord ristisime kõik tulijad pagulasteks ja et neid harjutada oma uue kodumaa maitsetega, sai laud kaetud tradistiooniliselt. Värske soolakurk, marineeritud räimed, värske kartul tilliga, iseküpestatud leib, maitsevõi kadakamarjaga, vürtsikilud ja muidugi sealiha.

Maks ja seened said maitsed erinevatel  vastuvõttudel proovitust, liha suure tükina grillimise eelised said selgeks kokakoolis. Loomingulise tegevuse kõiki nüansse grammipealt kirja panna ei oska, aga iseendale pean spikriks jätma.

Paneeritud maks roheliste ürtidega, magushapus kastmes

Kanamaksa

Soola, musta pipart

Paneerimiseks mune, jahu, riivsaia

Praadimiseks õli

Magushapu tsillikaste

Petersell

Õli

Võta paar-kolm pakki kanamaksa. Puhasta kelmetest ja pane piima sisse pooleks tunniks ligunema. Kurna, kuivata. Veereta jahus, muna-piimasegus (soola-pipraga maitsetatud), pankos või riivsaias. Et suurema koguse korral ei oleks see üks suur mögistamine, siis pane suurema kausi põhja ainult 1 pannikoguse jagu riivsaia ja raputa maksatükke kausis ja riivsaia sees kuniks kogu riivsai on maksa küljes. Prae kiirelt rohkes kuumas õlis. Selleks pole vaja fritüüri, vaid kalla paksu ja sügava panni sisse lihtsalt veidi rohkem õli, aga mitte rohkem kui 1cm jagu.

Kanamaks küpseb kiiresti, kõige keerulisem on ära tunnetada kanamaksa küpsusastet – see tähendab, et ei tuleks liiga kuiv ega ka liiga toores.

Peale seda kanamaks glaseeritakse ürdiõli ja sweet chilli kastme blenderdatud seguga.

Selleks purusta suur kimp peterselli kvaliteetse mahedamaitselise õliga, sega hulka magushapu tsillikaste (mul kulus ~1/3 pudelit). Proovi ja maitseta mitu korda,  kuni paras maitse käes (ei liiga õline, ei liiga hapu, ei liiga soolane, ei liiga magus). Lisaks petersellile võib kasutada kõikvõimalikke meelepäraseid ürte.

Sega praetud maks glaseeringuga ehk kastmega läbi. Serveeri eraldi nõus.

Sibulad ja seened

Šampinjonid

Mugulsibulad

Võid ja õli praadimiseks

Soola, musta pipart

Balsamico-äädikat, pruuni suhkrut, sojakastet

Pane pannile nati õli.

Siis lisad šampinjonid sellised väiksemad – siis saab seened terveks jätta ei pea viilutama. Toit tuleb ilusam.

Praed veel natuke ja siis lisad balsamico-äädikat ning pruuni suhkrut ja sojakastet. Mina panin kõik maitse järgi, pead enda maitse järgi timmima parajaks. Peaasi, et liiga hapu ei jää.

Mugulsibulad lõika suurteks sektoriteks, prae eraldi rohkes võis, õige küpsusaste tuleb nii 1/2 tunni jooksul. Maitseta soola, musta pipraga.

Siga

Sea sisefileed vastavalt rahvaarvule

Põltsamaa mahedat sinepit

Soola , musta pipart

Kogenud grill-meistrid teavad rääkida, et pole paremat moodust liha küpsetamiseks kui suure tükina. Samuti ei tohi liha maitsestamisega liiale minna, 3 komponenti on maksimum, mida kasutada. Oluline on hea tooraine ja teadmine, et liha me ostame ikka hea  lihamaitse pärast, mida pole mõtet maitseainete kahurväega purustada. Samuti pole mõtet liha “moosi” sees marineerida, kui on hirmus isu marjaste maitsete järele, siis pigem pakkuda kastmena liha kõrvale.

Võta terved ühesuurused sisefileed, puhast kelmetest. Määri kokku sinepiga ja jäta 1/2 tunniks maitsetuma. Grilli terved fileed  tugeval kuumusel igast küljest nii 2 minutit. Puista peale head soola, jahvata musta pipart Jäta liha rahunema umbes 20 minutiks. Lõika 2-3 sõrme paksused ristikuidu viilud.  Liha on seest siis veel täitsa verine. Muretse suurem ilusam pott, aja kuumaks, pane potti praetud sibulad ja lihad. Sega ja jäta ~10 minutiks kuuma poti sisse seisma. Selle ajaga peaks liha saama parajalt mahlane, aga mitte enam verine. Kalla peale seened ja serveeri.

Kalkuniburgerid kapsasalatiga

Kui enamasti saab superstaaridelt ja filmidiivadelt kuulda, kuidas nad end millegi nii maise kui söömisega ei seosta või äärmisel juhul identifitseerivad end kui taimetoitlast, siis Oscari võitnud näitlejanna Gwyneth Paltrow pole sellest klannist. Kui telerist vaatab ta vastu glamuurse (reklaam)näona, siis raamatukaante vahel mõjub Gwyneth lihtsalt ja koduselt. Ta on kahe lapse ema, kes kummardab peretraditsioone ja hellitab sõpru hea õhtusöögiga.

Gwyneth on lasknud end mõjutada eelkõige oma armsa isa Bruce’ i köögikirest, tüdruku “adopteerinud” Hispaania mamma maitsetest (Gwyneth oli kooliajal Hispaanias vahetusõpilane) ning loomulikult Itaalia köögist. Lõppkokkuvõttes mõjub raamat nagu stiilne eneseabikogumik noortest emadest toiduentusiastidele, kes parasjagu pere keskpunktis olles nauditavaid, ent olulisi eluhetki uuele põlvkonnale edasi kingivad.

Kirjutas Siiri Kirikal Oma Maitses Gwyneth Paltrow `Oma isa tütar` kohta, millest kujunemas üks minu lemmikkokaraamatutest. Etteulatuvalt öeldes, on oodata ka Paltrow järgmisi teoseid- nagu Ameerikas kombeks, siis kui miski hästi õnnestub, tuleb järgmine ja siis järgmine ja..

On ülimalt nauditav lugeda emakeeles väga head kokaraamatut! Kes usuks, et Paltrow, kes filmis ja ilupiltidel on absoluutselt veatu, on ka lapsevanemana, kirjutamisel ja kokkamisel lummavalt täiuslik- perekondlike traditsioonide austajana, emana, peenusteni lihvitud üliisuäratavate retseptide kaasautorina. Raamat on olnud paljude professionaalsete asjaosalistega projekt ja selle lugemine pakub naudingut igast aspektist. Ideaalis on just pereasjad ja söögitegemine need, milles inimesed võiksid olla edukamad. 

Minul on olnud samasugune õnn kasvada kodus, kus perele tehtud eine oligi ja on senimaani pere kogunemise kõrghetk, hoolimise väljendus, naudinguallikas, maagia. Ma mõistsin seda veel täielikumalt, kui ise lapsed sain ja toidu hõrkus kannab minu jaoks endas  jätkuvalt armastuse sõnumit, mida jagada. 

Aja jooksul olen õppinud ka lapsi teadlikumalt protsessi kaasama- olgu see siis määrimine, segamine või köögitehnikanupu vajutamine. Teismeliste puhul on teatav ebaedu selles asjas loomulik ja mööduv nähtus.

Burgeri kokkuladumine  tähendab aga iga pereliikme jaoks kindlasti ülimat rahulolu. 

Burgeri eest on eriti tänulikud lapsed ja mehed. Ja lastel ehk pole  järgmistel kordadel põhjust kiirsöögikohtades tungelda, sest puhtad kodused maitsed erinevad sealpakutavast väga suurel määral. Ja lapsed hakkavad vahet tegema.. 

Paltrow raamatust leiab imeahvatlevaid pardi-rosmariiniburgereid ploomiketšupiga, vietnami krevetivõileibu, tuunikala-ingveriburgereid.. ja terve hulga sinna kõrvale sobivaid kastmeid, remulaade, lisandeid.. 

Ellen Silvermani originaalfoto kalkuniburgerist

Kalkuniburgerid, täidetud juustuga

4 tk

450 g hakitud kalkuni kintsuliha

1/2 tl soola

jahvatatud musta pipart

1 sibul, riivitud 

1 tl suitsust paprikapulbrit

125 ml juustu omal valikul (nt Cheddar), jämedalt riivitud

4 idandatud viljast või täisteranisujahust kuklit

 

Kuna mina isiklikult hakitud sibula tükke kotleti sees ei jumalda, siis riivin kõigepealt peene riiviga ühe toore sibula (muul juhul tuleks sibul peenelt hakkida ja tilgas õlis klaasjaks kuumutada). Segan suures kausis kõik ained korralikult segamini. PS Abi on korralikust kloppimisest ja taigna kausipõhja virutamisest. Jaotan taigna neljaks veerandikuks. Teen iga veerandi omakorda kaheks ja vormin mõlemad osad pätsideks. Tõstan ühele pätsile  2 spl juustu ja asetan teise pätsi selle peale. Surun servad kokku. Enne küpsetamist võib valmis kotlette tahendada veidi külmas seismisega. Üks ontlik burgerikotlet grillitakse. Talvel praeme kuumal pannil- ühelt poolt 5 minutit ja teiselt poolt 4 minutit või kuni need on pruunid ja kõvad.

Serveerida koos grillkuklite ning kõigi oma muude lemmiklisanditega- kapsasalati!!, roheliste lehtede, marineeritud kurkide, sibula- või tomativiiludega.

PS Paprikapulbri asemel on originaalretseptis kasutusel 1 spl väga peeneks hakitud värsket rosmariini. Tegin asenduse hetke-eelistuse ajel, kuna ma rosmariini kohutavalt armastan, siis olen sellega liialdanud, nii et küll sai. Suitsune paprikapulber esindab ameerikalikku burgerikultuuri täiesti suurepäraselt.   

Esmajoones aga tuleks alustada vanast heast kapsasalatist- kõige õigema maitsega parimast burgerikõrvasest eales. Poolest peakapsast saab hiiglasliku kausitäie, millest peaks piisama ameerika ragbimeeskonna söötmiseks, aga kaob see sekunditega..

 

Kapsasalat

 

1/2 kapsapead, riivitud

2 porgandit, jämedalt riivitud

jämedat soola

1 spl õunasiidriäädikat

1 spl suhkrut

250 ml majoneesi, omal valikul 

Sega riivitud kapsas ja porgand jämeda soolaga segamini ja lase vähemalt 10 minutit seista.  Lisa ülejäänud ained ja lase maitsetel omavahel tõeliselt tuttavaks saada- salatil oleks hea seista vähemalt 1 tund, või siis 2, kõige parem oleks üleöö. 

PS Vana head kapsariivi nimetatakse tänapäeval mandoliiniks ja selle olemasolu kergendaks oluliselt noaga hakkija tööd.

 

 

Chili & limemarinerad lax- allt om sommarens mat

Läksin poodi, et kala osta. Kalaletis olid kõik forellid suured nagu põrsad ja ülejäänud valik koosnes medaljonidets ja fileetükkidest. Noh, ja siis loomulikult see kurikuulus akvaarium.

„ Tere, kas teil seal mõni väiksem forell kah ujub?“

„ Jah, siin on meil umbes kilosed.“

„Okei, ma siis võtan ühe selle elusa forelli.“

Seepeale küsis tädi rõõmsalt, et kas ma ikka tean, et nad annavadki mulle kaasa elus kala ja seda ära ei tapa. Peab lihtsalt ootama, et see kilekotis ära sureks. Selline variant tundus mulle veits kahtlane, kuna esiteks suudab üks kuival kala uskumatult aktiivselt rabeleda, teiseks ei oska ma kala ise tappa ja kolmandaks on kellegi kilekotis tapmine ikka väga perversne tegevus. Tädi muidugi lohutas, et forell väga kaua ei elagi, näiteks karpkala venitab õhtuni välja ja tuur elab üldse kaks päeva.

Käisin natuke ringi, olin ärevas meeleolus, mõtlesin asja peale ja lõpuks sai kalaisu ikka võitu. Ladusin kõik muu vajaliku korvi, et saaks oma forelliga kohe poest ära minna ning ta siis kuidagi kiirelt ja õrnalt maha lüüa. Inimesed leti ääres vaatsid mind loomulikult selliste nägudega, et eri julmur ikka küll, niikuinii sööb kodus kassipoegi kah.

Tädi pani kala kilekotti ja teatas rõõmsalt, et eks ta varsti sureb ära, sest sai akvaariumist väljatõstmisel viga. Suri ta jee. Mõnda aega lebas ta korvis küll üsna vaikselt, kuid kassalindil võttis end kokku- pahaaimamatu kassapidaja võttis surnut teeskleva forelli kätte eesmärgiga kilekotil olev triipkood läbi lüüa. Hetkel kui forell rünnata otsustas, läbis terve supermarketitäie inimeste kõrvu hele röögatus pluss natuke kiljumist. Õnneks kassapidaja kogus end, kuid siiski oli tal tükk tegemist, et igatepidi supervisklev forell ära skännida. 

Susan Luitsalu

See lugu meenub mulle alati kui kalaleti taga seisan ja suu läheb iseenesest kõrvuni. Kujutan ette, milline dialoog näiteks tänase kassapidaja ja surnut teeskleva toidupaki vahel tekiks.. Müüjad muidugi arvavad, et olen kohatult rõõmsameelne. Paraku ei ole alati aega turule minna ja tuttav forellifarmionu on veel kaugemal. Kalaisu korral saab supermarketist ainult kas Norra lõhet või forelli, ülejäänud margid puuduvad või on ulmeliste hindadega. Ma usun natuke, et inimene on siiski muteeruv ja Läänemere saaste on seesama saaste, mille sees me igapäevaselt elame ja sealt pärit kala meid sekundipealt ära ei mürgita. Otsustasin, et kõlbab süüa küll (inimene usub ju seda, mida tahab) ja kappe koristades sattus näppu 2003 aastast pärinev rootsi suveeri, kust idee punane kalatükk maitsestada pärit. Küllap on ajakiri rootsi supermarketist ja koduperenaistele suunatud, mõtlesin ilma igasuguse irooniata. Sest ei ole maailmas paremat ametit kui täiskohaga ema. Abikokk omast käest võtta ja kujuta ette tööpäeva, mis on tervinisti täidetud kallide, muside ja kõige siiramate naeratustega! Minu sõbranna ütleb alati kui mõnd head teatritükki koos juhtume vaatama- mõtle kui ka mittenäitleja iga tööpäev oleks selline, mille lõpus kõik inimesed tõusevad püsti ja aplodeerivad Sulle!

4 lõhe või forellitükki

1 spl jaapani sojakastet

1 spl laimimahla

1 tl peenestatud chillikauna

1 tl mett

Marinaadiained segasin. Kalatükkidele torkasin sisse kaks (hea nipp, et raske kalatükk ühe varda otsas tiirlema ei hakkaks) puutikku (leota eelnevalt vees, muidu paned toidu põlema). Lasin neil natuke marinaadis liguneda. Grillisin ühelt poolt ja teiselt poolt ja valmis ta oligi. Kuigi kala ise on rasvane ja sojakaste justkui soolane, paneb pisut oliivõli ja meresoolakristallide lisamine roale suure hüüumärgi juurde! Laimid serveeri juurde viinaklaasis, väga meeleolukas.

Täidetud suvikõrvitsad ja muud grillad- selle suve hitid

Üks elu suurimatest rõõmudest on suvisel hommikul koos päikesega ärgata. Tõesti-tõesti, nii räägib nn öökullinimene. Suvehommikul õues jalutada, oma aias uusi õitsejaid avastada, tass kuuma kohviga käes. Terviseteadlikumad kindlasti kohvi ei joo, aga inimene ei pea kogu komplektis nii täiuslik ka olema.

Õuegrillil on tore hommikumunad küpsetada ja saiad röstida. Rääkimata pühapäevahommikustest pannkookidest. Õues tehtud söök tundub palju maitsvam. See ei ole tegelikult uuema aja leiutis, vanasti ju suvel pliiti toas ei köetud, vanaema tegi peresöögid ja keetis seakartulid nn tulemäel. Elati loodusega kooskõlas, suvel töötati, talvel puhati. Austraallane elab ka tänasel päeval õigemas rütmis! Varahommikul on Surfers Paradise`is avenüüd rõõmsameelset rahvast täis, inimesed jalutavad ookeani äärde, sörgivad, sõidavad jalgratastega, tädid istuvad mukitult kohvikus ja ulatavad üksteisel jõulukinke! Hommikul kell 5! Rääkimata, et iga austraallane valmistab süüa õues ja tal on selleks miinimum kahemeetrine grill.

Avastasin eelmisel suvel Toiduakadeemia`s, ühel kliendiüritusel, et grillimine ei olegi üks lämmatav, määriv ja tüütu tegevus. Osale vaid konkreetses tegevuses koos oma ala fännidega ja elad imekiiresti sisse moppide, glasuuride, vürtsmooside maailma ja omandad kõik olulised nipid. Grillida saab armastusega, grillida saab kõike, valmistada magustoitu ja suvalisest ehitusmarketist ostetud marmorplaadil pizzat. Toorainega läheb Eestis aina huvitavamaks, grilli kasvõi sardiine, kaheksajalgu, kuldmerikoger on juba argipäevane.. Aga liha tahaks ikka ka, eriti peale umbrohugurmee hooaega! Meelaste toitude valmistamist võin õppida Nigellalt, aga liha grillimist näiteks.. Rainilt.. Meie enda BBQ profilt Rain Käärst`ilt. Rainil on nüüd raamat „30 aastat pliidi ääres- profikoka kodused lemmikroad“. Raini sugulane või vähemasti naabrinaine tahaks küll olla, kui loen tema rõõmust tervele kogukonnale 14 käiguline laud katta. Kes ei tahaks, et naabrimehel on aias gaasigrill, söegrill, smoker ja BBQ-ahi, milledega ta oskab midagi peale hakata- maailma meistrivõistluste tasemel. 

Samuti nagu Rainil on mul vastuseta küsimus, miks nõukaajal vaid üks kord aastas liha õues küpsetati- jaanipäeval ja miks tollal liha nii kanges äädikas ja kaua marineeriti, et seda võis toorelt süüa, küpsetada polnud justkui vajagi.

Seega ettevalmistused saabuvaks jaanipäevaks :-)

Klassikaline šašlõkk nii nagu Rain arvab

1 kg seakaelakarbonaadi

3 spl tomatipastat

3 suuremat sibulat

6-7 küüslauguküünt

½ tl cayenne pipart

1 kimp peterselli

1 kimp koriandrit

1 spl suhkrut

1 tl purustatud musta pipart

Koori ja viiluta sibulad. Haki küüslauk, petersell ja koriander. Sega marinaadiained kokku. Ära unusta cayenne`i pipart, see annab teravust.

Lõika liha kuubikuteks ja tõsta marinaadi. Et maitsed paremini sisse imbuksid, masseeri liha kätega. Pane jahedasse 5-8 tunniks maitsestuma.

Lüki lihatükid ristikiudu vardasse. Küpseta kuumadel sütel mõlemalt poolt 5-7 minutit ehk kuni liha on küps.

Kui ägedal söel lihamahlad kinni grillitud, raputan meresoola ja küpsetan kaane alla edasi. Soola marinaadi kunagi ei pane, sool tõmbab mahlad enne välja. Liha, kala juurde ei ole tõesti mõtet kartuleid, pastat jms tarbida, see teeb olemise liiga raskeks.

Parimad lisandid on grillitud aedviljad, tummised tomatikastmed, kiirmarineeritud kurgi-sibulasalat (8 lühikest kurki, 1 punane sibul, 1 spl 30%-list äädikat, 1 spl suhkrut, 1 tl soola, rohkelt hakitud tilli panen kaanega nõusse, raputan ja hoian 1/2-1 tundi külmkapis. Suured ja juba pakuskoorelised kurgid koorin, aga väikesed ja noored beebikurgid on eriti maitsvad koos koorega) Ja grillikuumast läbi käinud pitasai!

Šašlõki marinaadisegust saab suurepärase suvikõrvitsamaitsestaja!

Täidetud suvikõrvitsad-selle suve hitt!- jätkub ka kaheksale 

 

4 suvikõrvitsat

1 suur lihane tomat

4 küüslauguküünt

1 dl sweet-chili kastet

soola, pipart

riivitud juustu (kõvad (pecorino, parmaggio) on maitsekamad)

Lõikan suvikõrvitsad pikuti pooleks (nii on pidulikum). Kraabin sisu välja jäätisekulbiga. Suvikõrvitsapoolikud piserdan oliivõliga, maitsestan (tavaline vegeta on väga hea suvikõrvitsamaitsestaja).

Tükeldan suvikõrvitsasisu, tomati, küüslaugu. Maitsestan soola, pipraga ja segan magusa tšillikastmega.

NB! Suurepäraselt sobituvad segusse lihamarinaadist ülejäävad tomati-peterselli-koriandrilehised, vajalikult maitsetunud sibulad. Hakin sisse vähemasti pool marinaadisegust. Suvikõrvitsalootsikud täidan seguga. Raputan peale riivitud juustu. Kuna grillrestil ruumi vähe, pistan ahju ja küpsetan 210 kraadi juures 20-30 minutit.

Süsi püksi!