Gruusia lihapirukas

 

Kodumaise toidu populariseerimiseks kuulutas Maaeluministeerium (kas pole tore nimi?) septembri Eesti toidu kuuks. Viisteist restorani võistlevad Veiselihameister 2015 tiitlile. Kuulutatakse välja parimad mahetooted, toimuvad tuhanded laadad, messid, üritused.

Laupäeval, 5. septembril kuulutati meie armsal taluturul- Viimsi vabaõhumuuseumis Eesti toidu kuu avatuks.

Kõik Eesti toidu huvilised olid lahkesti palutud toidutelki, kus hiiglaslikud lauad olid kaetud  koduleiva, kookide ja pirukate virnadega. Määrdeks kohapeal tehtud või. Täitsa tasuta.

Et eestlased on alati olnud maailma maitsetele avatud, sool ja pipragi pole Eesti päritolu, igal vanaemal oli kapis kaneel ja muu seesugune, siis veiselihapirukas on  seekord gruusiapäraste maitsetega.

Gruusia lihapirukas

Põhi: 

4 dl odrajahu (originaalis nisujahu)
½ tl soola
150 g võid
½ dl vett

Täidis:

500 g valget peakapsast

1 ½ dl vett

1 suur mugulsibul, lõigatud väiksemateks kuubikuteks

400 hakkliha (veiselihakuul loomahakkliha)

1 suur marineeritud kurk, lõigatud väiksemateks kuubikuteks

2 küüslauguküünt, purustatud

2 purki (á 70 g) tomatipastat

250 g hapukoort (või 1/2 kogust piima)

2 muna

2 tl õunaäädikat

1 tl majoraani

1 tl jahvatatud koriandrit

1 tl tsillipulbrit

1 tl paprikapulbrit

soola, musta pipart

Peale:

1 tass riivitud juustu

Gruusia lihapirukas ees vasakul

Näpi jahu, külm või, sool. Lisa veidi külma vett, sega taignaks. Pane pirukavormi põhjale küpsetuspaber ja paiguta sinna lahtirullitud taigen. Hoia külmas 1/2 tundi. Sel ajal valmista täidis.

Haki kapsas, pane koos vähese veega potti, lase keema ja hauta 20 minutit. Arvesta, et kapsas suudab imada hiiglaslikus koguses soola, seega ole maitsestmaisega ettevaatlik. Prae pannil väheses õlis hakitud sibul ja hakkliha. Maitsesta soola-pipraga. Sega kõik ained kokku. Maitse, lisa vajadusel soola. Kalla vormi põhjale, puista peale riivitud juustu ja küpseta 200 kraadi juures 40 minutit. 

Reikebi Ranna kilupirukas ehk supernäide Rannarahwa Hõrkudest Roogadest

Kauges külas, vanaema juures,
elasin kord, kogu suve.
Vanaema ja mu armas vanaisa,
aga noorel neiul, neist ei piisa.

Jooksen randa, koduküla randa,
et saada pruuniks, teiseks juuniks.
Võtan kaasa, reketid ja maki, kuid
Rannas on vaid üks võrku paikav papi.

Eelmise aasta Vanamõisa laada hitt oli Angelica Udekülli kilupirukas.

Minul on au seda väärtustada aga Merle versiooniga, kes küpsetab ja toimetab Hiiumaal.

See on tõesti lihtne valmistada, rahvuslik ja ikka väga maitsev :)

Retsept on siis ahjuplaadi kogusele, aga igaüks võib ju vähendada komponente olenevalt vormist, milles küpsetada.

Täpselt selline kilupirukas astus üles Vanamõisa laadal Eesti Toidu Telgis (osteti ka kohe ära) ja Kärdla kohvikutepäeva Näkimadalate järelkohvikus  aastal 2014.

 

Reikebi Ranna kilupirukas

Koostisosad:
umbes 500gr pärmi-lehttainast
värsket rohelist sibulat ja korralik peotäis või kaks
3 keedetud muna
umbes 45 puhastatud vürtsikilu (kui juba puhastatud vürtsikilufileesid, siis neid läheb  3alust - 1 alusel on kusagil 15-18 vürtsikilufileed)
tilli
2 muna
umbes 100-150g vahukoort
valmistamine:
*rulli taigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile
*puista taignale värske hakitud sibul
*haki keedetud munad ja puista laiali
*laota kilufileed üksteise kõrvale hakitud ja laialilaotatud munade peale
*puista fileed üle tilliga
*klopi 2 muna kausis lahti ja sega vahukoorega
*kalla muna-vahukoore segu kilufileedele
Küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit või kui pirukas on kuldpruun.

Näkimadalate kalapirukas

Kogenud meremehed teavad rääkida, et selge ilmaga paistab Tahkuna tuletornist Hiiu madal ehk Näkimadalad kenasti kätte ära. Seepärast polegi Hiiumaal paremat paika kui suursugune Tahkuna tuletorn, kus elustada Hiiumaa merekapteni Herman Sergo ajaloolise seiklusromaani “Näkimadalad” olustik. Soovime, et meie kohvik oleks niisama ettearvamatu ja üllatusi täis kui seda on Näkimadalad ise- kas ulub seal parasjagu merekoer või puhkab näkineiu, seda ei tea keegi ette arvata. Kuid kindel on see, et Näkimadalate kohvik toob rannarahvale omaselt oma külaliste lauale mere ja saare parimad annid ja laseb kõlada ilusatel viisidel. Vana kombe kohaselt teevad meestel vuntsid õllevahuseks Põhjala pruulikojas valminud tõelisi elamusi pakkuvad käsitööõlled.
Dagö saar ja Simpernäsi neem on meie südametesse juba kodu teinud- nii võib juhtuda ka Sinuga, kui Sa meie kohvikusse juhtud.

Kirjutas armas Triinu Näkimadalate kohviku avaloo.

Vist ikka väga hea kohvik sai! Maani kummardus väge täis tiimile, maailma stiilseimatele külastajatele, helikopteriga lahkuvale Otile. Kuude kaupa planeerimist, mitmete perekondade magamata öid ja usinat toimetamist sai emotsionaalses mõttes ülimalt väärilise tasu!!

Just täpselt alljärgneva piruka küpsetas meie kohvikusse Siiri. Kõik, kes maitsta said- soovisid teist tükki lisaks. Miks Hiiumaa perenaiste pirukad maitsevad paremini kui muidu- täidises on hoopis kodujuustu ning kala on ju mõistagi enda merest ja suitsuahjust just võetud tursk!

 

Näkimadalate kalapirukas


Taigen:
3 dl nisujahu
1,5 dl rukkijahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
natuke soola
150 g külma võid
1,5 dl hapukoort

See kogus oli sobiv Siiri väikese, 20x33 cm suuruse, ahjuplaadi jaoks.
Segada taina ained omavahel läbi palliks ja panna külmkappi, vähemalt pooleks tunniks. Seejärel suruda taigen ühtlaselt ahjuplaadile ja torgata kahvliga auguliseks. Küpsetada 200 kraadi juures umbes 10 min.

Täidis:
suitsukala (kogust Siiri ei kaalunud täpselt, arvas umbes 300 g)
4 muna
2,5 dl kohvikoort
300 g kodujuustu
värsket tilli
sidrunipipart, soola

Puhastatud suitsukala jaotada ühtlaselt eelküpsetatud pirukapõhjale. Segada omavahel lahtiklopitud muna, hakitud till, kodujuust ja koor. Maitsestada soola, pipraga. Valada segu kalatükkidele ja küpsetada umbes 200 kraadi juures, kuni pealt küps ja kergelt pruunikas.

Kauges külas..Koduküla rannas..Pole ühtki poodi, miski pole linna moodi.
Rahvuste, koerte, kiikuvate laste jutuvada kohvikuõuel!
Õhk nagu kuum kuiv mähis.
Siin on pidu!!
Kuumeneva suitsulesta lõhn ja külm vahutav Põhjala pruul.
Veel kord maani kummardus väge täis tiimile, maailma stiilseimatele külastajatele, helikopteriga lahkuvale Otile! Kui kogu selle kamba jõuaks kinni maksta, saaks endale hommepäev eesti enimkülastatava restorani.

Kõik teed viivad Tahkunasse

Rahvas koguneb

Mõnus melu

Kohvikus     

Suitsune kikerdus ja Adramehe toekas kõhutäis

Rootsi kuninga lihapallid, kaalika-kartulitambi ning pohlakastmega. Salaretsept.

Kujundus võrratult Helenilt Kunstiklaasist

Heleni ehted

Samal hommikul suitsutatud lest ning ahven. Kalakasti valikus veel suitsune kikerdus, häbelikud heeringad- rootsimagusad ja Näkimadalate kohviku pearoog- silgupiss. Munavõi ning värske kartuliga.

Minu isiklik suur lemmik: Põhjala Rukkirääk

Ausõna: õlleleti taga oli Helsingi ülikooli audoktor- perekonna värk :)

32 kraadi vilus, ei saa öelda, et jahutavaid jooke poleks olnud

 

Tornis oli kino

Lasteala, aga mitte lihtsalt- päev läbi loomingulised tegevused

 

Lugemisnurk, kus Näkimadalate loole lisaks oli minu isiklikust raamaturiiulist klassikuid, armastusluulet jms

Üks ja ainus Ott   

Sõidukiterivi ulatus ikka väga kaugele 

Rahvas kuulab

Ott lahkub..

..helikopteriga

Fotode allikad: Kärdla kohvikutepäeva ametlik fotograaf Tuuli Tammla, Britt, Piret, Krissu ja Teele

Õuna-cheddari quiche

Ja tundub, et erinevalt mitmest muust jutust toidujutt ei lõpe. Kus ta saabki lõppeda, me ju sööme iga päev. Kes paremini, kes viletsamalt, aga mingil määral me toitume, muidu me ei elaks. Ja kuna me seda niikuinii teeme, siis tehtagu seda hästi. Hästi söömine ei ripu ära niivõrd rahast, kuivõrd viitsimisest natuke mõtelda. Ja mõtelda võiksid nii lapsed kui naised kui mehed. Jah, mehed ka! Mõtelda ka toidule. 

Karl Martin Sinijärv

Kodumaine õun on täiesti tasuta, kui teil on õunapuud omast käest võtta või mõni hea tuttav, kes ei oska enam õunauputusega midagi peale hakata. Õun on ideaalne partner peaaegu kõigele, rääkimata sellest, et õun iseenesest on juba üks värskendav suutäis. Õun-kaneel, õun-ingver, õun-kardemon, õun-tüümian, õun-seller, õun-metsloomaliha, õun-kana, õun-pohl, õun-kõrvits, õun-seened, õun-kaerahelbed, õun-martsipan, õun-karamell, õun-sealiha, õun-juust ja kohe eriti sobilik- pikantne variant cheddarist..

2014 foto autor: Liina

Cheddar on inglaste enda juust, mille üle nad nii uhked on. Näiteks 1840. aastal, kui Briti kuninganna Victoria abiellus Saksa printsi Albert von Sachsen-Coburg-Gothaga, valmistasid Briti farmerid  780 lehma piimast peaaegu 500 kg raskuse Cheddari juustu ja andsid selle pulmakingina üle. Pärast seda tahtsid nad oma hiigeljuustu jälle kaasa võtta ja näitusel välja panna. Sellega ei olnud aga kingisaajad nõus. Järgnes kohtuprotsess. Seda, kuhu juust selle vältel kadus, ei tea keegi.

Siin üks tugev vanakooli hommikusöök- mune ja peekonit, aga pisut moekamal moel.

Näpi alljärgnevatest koostisosadest taigen ja pane külma 30 minutiks. Pressi taigen koogivormi põhjale ja külgedele ja küpseta siis 200 kraadises ahjus 10 minutit.

3 dl nisujahu

100 g võid

näpuotsaga soola

2 spl vett

 Täidis:
2 suurt õuna, kooritud ja lõigatud suurteks tükkideks
1 tass õunasiidrit
4 pikka (või 8 lühikest) viilu peekonit, suuremateks tükkideks lõigatud
1/2 tl rosmariini
1 tass cheddarit, riivitud
4 muna
1 tass 35%-list koort

Kuumuta õunatükke õunasiidris, kuni õun kergelt pehme. Eemalda õun ja kuumuta siidrit edasi kuniks jääb vedelikku vaid kahe supilusika jagu. Prae peekon pannil. Keeruta õunatükke jahtunud siidris ja pane vormi põhja, peale lao peekon, raputa rosmariini, puista riivitud juustu ja kalla kõige üle muna-kooresegu. Küpseta 190 kraadises ahjus umbes 30 minutit.

Idee allikas: Closet Cooking, kes tegi seda filotaignaga. Ja suhkru-kaneeli asemel raputasin peale ühe muu, tõeliselt pikantse juustu kuubikuid, kuna pikantset Cheddarit meie marketites vähe saada.



Quiche käis Viimsis ubinalaadal. 2011 foto autor: Liina

Kukeseene quiche tüümiani, koriandri ja kitsejuustuga

Selline pilt ilmus Järvamaa infoportaalis aastal 2010

August pole veel kätte jõudnud, aga kohalikud tsikaadid lukustavad kõrvu ja mõnel päeval sajab kolme kuu vihm poole tunni jooksul. Umbes samasuguse paduvihmaga pressisid erimenüüst ja lubatud pidusöögist erutatud toiduarmastajad end täiesti funktsioneerivasse sõidukisse (kes teab, see mõistab tähendust) ja suundusid Kesk-Eestisse. Põhjakas ootas pilvitu ja sinine taevas, soe ning avar maja. Ja muidugi sinna kogunenud kirglik seltskond toidublogijaid, kes reaalsuses osutusid  veel toredamateks kui virtuaalsuses arvata võib. Lisaks lahke ja pühendunud Põhjaka rahvas. Pühendumusega oli laud kaetud, nõud valitud, samuti kolme mehe valmistatud ja abiväe poolt ette kantud nii erimenüü kui põhimenüü (arvestades muude külastajate hulka). Toidus õhkavad aromaatsed ürdid pärinesid tagaaiast, köögis laiutas ja hõõgus hiiglaslik puupliit, nurgas leivaahi, raamaturiiulilt vaatas vastu maailmagurmee klassika.

Muidugi saabub sellise peo ajal  ja toidukäikude virrvarris hetk, kus pihaosas muutuvad rõivad ebamugavalt kitsaks ja isu lööb vankuma. Põhjakas anti esmaabi törtsukese äkiliselt kange aniisihandsa näol. Mõju oli kohene ja lubas uue entusiasmiga silma visata järgmistele käikudele. 

Kõik detailid ja inimesed on kaunilt kirja pannud Piret, Juta, Ragne, Aet, Britt, Triin, Tuuli..

Põhjakas pakutud kukeseened olid pererahva sõnul maitsestatud lambaleeme, tüümiani ning koriandriga. See tekitas tahtmise valmistada ka kukeseene quiche`t pisut ebatraditsioonilisemal moel.

Uhke nime taga quiche (kišš hääldada) peitub tegelikult üks lihtne pirukas. Kui oled paar korda proovinud, siis võid seda järgmistel kordadel kasvõi kinnisilmi teha. Täidises aga kasutada mitte ainult muna-kooresegu, vaid kindlasti ka toorjuustu- quiche tuleb õhulisem ja kreemisem.

Põhi:

3 dl nisujahu

100 g võid

näpuotsaga soola, tüümianit (nt kuivatatud tüümianit 1/4 tl)

2 spl vett

Täidis:

400 g kukeseeni

2 keskmist sibulat

4-5 vart tüümiani (ehk vartelt korjatud lehekesed ja veel- võib-olla isegi 3-4 vart- tüümian on väga võimukas)

pisut koriandrit

paar kildu võid, oliivõli

200 ml 10% rõõska koort

150 g kreemjat kitsejuustu, aga veel kreemisema lõpptulemuse jaoks 200 g

3 suurt muna

soola, musta pipart

Näpi jahu, või, pisut vett ja soola taignaks. Suru taigen vormi põhja ja äärtele ning aseta koos vormiga 15 minutiks külma, seejärel 10 minutiks 200 kraadisesse ahju. Prae seened ja tükeldatud sibulad või-oliivõli segus. Maitsesta soola, musta pipra, tüümiani ja koriandriga. Vispleda munad, koor, toorjuust ja sega praeseentega. Vala pirukapõhjale, küpseta veel 40 minutit. 

Lihtsama maitsega kukeseene quiche valmistamiseks jäta tüümian ja koriander ära (või asenda tilliga) ning kitsejuustu asemel kasuta maitsestamata toorjuustu või veel seenesema maitse jaoks nt puravikumaitselist toorjuustu.