30 september 2011

Neikid!

Mis on toiduarmastaja suurim rõõm? Kui tema kodulinnas teeb uksed valla uus söögimaja ja ta leiab end kutsutud suurele avamispeole, kus tegijad ise räägivad miks, kuidas ja kellega, ning pakuvad parimaid palasid ja rüüpeid nende tulevaselt söögi- ja veinikaardilt. 

Rõõm on see, kui pimedal ja vihmasel, kuigi ma pean ütlema soojal, sügisõhtul leiad eest valgustatud aknad ja mõnusa melu. Kui vinüülplaadimängija väljutab uuemat klubimuusikat ja Jorma Puusaag`i kitarr vibreerib ruumi vahemerelikke võnkeid. 

Neikid asub Wismari 3, suure ministeeriumimaja kaitsva tiiva taga, Toompea mäe veerul, Hirvepargi vastas. Ei-ei, Neikid ei ole toplessbaar (riided on kõigil seljas ja koguni disainitud ülemise korruse rõivakunstniku poolt)! Neikid sümboliseerib alasti ja puhtaid maitseid.  Kadi ja Jakob seisid rahva ees kui turteltuid, nägu tegutsemisrõõmust säramas. Ja kiirgamas suurt soovi oma Hispaanias elatud aastate ja  rännakute jooksul kogutud maitsed meieni tuua. Mis siis ikka, kui Sina ei lähe maailma juurde, siis tuleb maailm Sinu juurde. Põhimõtet, et elame selleks et süüa, jagan mina ka! 
 
Neikid`i köögis askeldavad kaks täiesti ehedat, lühikest kasvu ja tõmmusilmset hispaanlast: poiss ja tüdruk. Kuidas siis leida oma restorani autentsed vahemere kokad, sh peakokk. Retsept on järgmine: edasta kuulutus kokakoolide vilistlastele, korralda töövestlused ja kooskokkamised ja vali välja endale sobiv. Ma usun, et nooruse entusiasm kaalub varsti üles vanade tegijate kogemused. Päevast -päeva uut menüüd ja perfektselt pakkuda ongi kohutavalt raske, aga küllap nad saavad hakkama. Seda enam, et kvaliteet on siiski ka eesmärgiks seatud! Magustoidud on juba praegu võrratud ja lõpuni viimistletud!

Meile meeldis eriliselt Neikid`i inimeste missioon eesti klubi- ja ärikultuuri edendada, hakates pakkuma äripäeviti kolmest kuueni tapaselauda.. Olete käinud mõnes maailmametropolis, kus klubid, restoranid ja laundžid tihkelt üksteise kõrval seisavad. Keskpäevane turist ei jõua ära imestada, miks neid söögi-joogipaiku nii palju peab olema ja kust küll need kliendid kõik võetakse. Aga ennäe- pealelõunal hakkavad pintsaklipslased kogunema ja kella kuueks on kohad rahvast pungil täis. Eestis ei ole klubi ja lõbu 35+ jaoks enam ammu sünonüümid. Kujutlegem pere- ja tööinimest kella üheksa paiku õhtul-  käed-jalad hakkavad üle tugitooli ääre rippu vajuma, võitlus reaalse unega on raske ja ikka veel pole kätte jõudnud sobiv kellaeg klubikülastuseks. Eijah, sellise situatsioonikomöödia saatel klubielu lakkab olemast. Hoopis toredam oleks pealelõunasel ajal koos äripartneri või kliendiga klubisse suunduda, eemale nõupidamistesaali akadeemilisest õhkkonnast, loomulikus ja pingevabas õhkkonnas ühist keelt leidma. Ja kella 6-7 paiku koju! Ise rõõmus, pere rahul, äri aetud. Neikid ütleb selle kohta Mark Twaini sõnadega: Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis!

2 kommentaari:

  1. Väga kaunilt kirjeldad klubikultuuri..
    Ma ise loodan, et koht läheb täiega käima nii nagu tegijad on mõelnud.
    Kuna aga pole ise õhtul käinud, seetõttu ei saa arvamust kaasa avaldada.


    Kristel

    VastaKustuta
  2. Avamiseõhtu oli sellises meeleolus, kuidas argipäev ja tapaselaud, seda tuleb minna alles kaema!

    VastaKustuta